Haridustöötajate liit: õpetajate palgarahadega sebimine on inetu ja pole esmakordne
Haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik tõdes, et riigieelarvest õpetajate palkadeks eraldatava rahaga sebimine omavalitsustes on inetu ja pole esmakordne.
„Asi on inetu, sest õpetajate palgarahad on niigi väikesed,“ ütles Rondik Delfile. „On häbematus, et neidki väheseid vahendeid, mis on, ei kasutata õpetajatel palga tõstmiseks.“
Rondiku sõnul jätab praegune kord omavalitsustele teisi võimalusi palgaraha kasutamiseks. Näiteks võib seda raha kasutada kursuste korraldamiseks, õpikute ostmiseks ja muuks. See süsteem vajab tema sõnul teatud muudatust, et riigieelarvest eraldatud rahad läheksid ikkagi õpetajate palkadeks.
Rondik oli arvamusel, et kui ei kehtiks riiklikud palga alammäärad, annaks see omavalitsustel raha jagada veelgi kergekäelisemalt. „Võõrast raha, mis riigieelarvest tuleb on ju kohapeal väga mugav jagada,“ lausus ta. „Loota, et seda jagatakse alati õigete põhimõtete järgi, ei maksa.“
„Peab ikka selgeks tegema, mis läheb palkadeks ja mis läheb muuks,“ lausus Rondik.
Alammäärast vähem pole kellelgi makstud
Ehkki haridustöötajate liidul pole õigust omavalistuste tegevust kontrollida, viivad nad läbi küsitluste koolide ja õpetajate hulgas.
Viimaste aastate küsitlused on näidanud, et õpetajatele on palga alammäärad tagatud ja enam ei ole ette tulnud, et kellelegi oleks alammäärast vähem makstud, rääkis Rondik.
„Meie küsitluse tulemused näitavad, et umbes kümmekond linna ja valda maksid õpetajatele rohkem palka kui valitsuse palga alammäär ette nägi,“ rääkis Rondik. Tema sõnul võis see olla umbes 20 või 30 eurot.
Peale selle oli 21 valda ja linna, kus maksti klassijuhataja tasu rohkem kui valitsuse määrus seda kohustas ehk paar protsenti enam kui 10 protsenti õpetaja palga alammäärast. Kehtiva 644 eurose alammäära puhul siis kümme protsenti sellest summast.
Rondik märkis, et tegelikult peaksid ikkagi üle riigi olema õpetajatel samaväärsed palgad, sest õppekavad näevad ette ju ühed ja samad nõuded üle vabariigi ja ei ole mõeldav, et üks õpetaja saaks vähem või rohkem palka sõltuvalt sellest mis piirkonnas ta õpetab.
Rondik lisas, et haridustöötajate liit seisab jätkuvalt õpetajate üleüldise palgatõusu eest. Ta võrdles, et nooremõpetaja täna kehtiv palga alamäära on 608 eurot ja 2012. aasta rahandusministeeriumi keskmise palga prognoos 860 eurot. „See on pärsi kena vahe,“ lausus Rondik.
Riigikontroll viitas puudustele juba 2007. aastal
Rondiku sõnul on neil praegu koostamisel kirjad valitsusele ja riigikontrollile, kus tehakse ettepanek korrastada riigieelarvest õpetajate palkadeks eraldatava raha kasutamise tingimused, mis ei jätaks kohapeal igasuguse sebimise võimalust.
Teine ettepanek on haridustöötajetel riigikontrollile, et see valdkond uuesti põhjalikult üle vaadatakse, nagu seda tehti 2007. aastal.
Nimelt tegi riigikontroll 2007. aastal parlamendile ettekande, kus juhtis tähelepanu õpetajate palgarahadeks eraldatud vahendite kasutamisele muuks otstarbeks. Rondiku sõnul oli juba sealt näha, et raha kasutati näiteks nende inimeste töötasu maksmiseks, kes tegelikult peaksid palka saama mitte riigieelarvest, vaid omavalitsuste eelarvest.
