Ainult Delfis: presidendi kantselei sunniti avalikustama 75 aastaks salastatud lepingud
Presidendi kantselei heaks on tänavu töötanud koduabiline Merily Lend, peaminister Andrus Ansipi nõunik Toomas Kiho, Tallinna Keelpillitrio liikmed Toomas Nestor, Kristina Kriit ja Levi-Danel Mägila, kultuuriministeeriumi nõunik Eero Raun, doktor Ülo Kivistik ja Jaak Jürison, Kalev Õiger ning Robert Orljonok. Viimased kolm on hoolitsenud läbi aasta aeg-ajalt Kadrioru lossi ümbruse heakorra eest.
Majapidajanna teenib 59 eurot päevas
Kes presidendi peret teenindab, hoidis kantselei veel mõne kuu eest kiivalt saladuses. Samal ajal ei varjatud seda, kui palju Merily Lendile palka makstakse. Päeva hind on 59 eurot. Selle raha eest peab abiline presidendi perele toitu serveerima, laua koristama, nõusid pesema, lastega tegelema.
Samuti peab koduabiline laudlinade, voodiriiete, käterätikute, tööriietuse ja presidendi pere rõivaste eest hoolitsema. See tähendab, et nimetatuid peab keemiliselt puhastama, masinaga pesema ja triikima.
Töövõtuleping oli sõlmitud esialgu 30. septembrini, kuid ilmselt oli perekond Ilves abilise tööga rahul, mistõttu lepingut pikendati 2011. aasta lõpuni.
Kantselei väitel presidendi perekond siiski igapäevaselt majapidajannat ei vaja. „Teenust on kasutatud sise-ja välisvisiitide perioodil, 2011. aasta jooksul 30 päeva, s.o. 240 tundi. Teenuse eest on makstud kokku 1770 eurot,“ on kantselei esindaja kirjutanud lepingu koopia servale.
Merily Lend ütleb telefonile vastates esmalt, et presidendi perekonna teenindamine ei ole tegelikult selline nagu välja paistab. Ta ei selgita, mida ta silmas peab. Lend väidab end olevat poes ning lubab koju jõudes tagasi helistada ja rahulikumas keskkonnas olles selgitada.
Lend tagasi ei helista. Mõne tunni möödudes saabub ajakirjaniku postkasti hoopis vilunud juristikäega kirjutatud elektronkiri: „Ma ei pea vajalikuks anda ajakirjandusele kommentaare ja seejuures tuginen Eesti ajakirjanduseetika koodeksile (AEK), mille kohaselt ei ole mind võimalik käsitleda avaliku elu tegelasena, kuna ma ei valda poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni, samuti ei teeni ma elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega (AEK p 1.6). Meenutan teile igaks juhuks ka AEK p 4.9: inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Minu töövõtuleping presidendi kantseleiga ei too kaasa avalikkuse huvi, mis kaaluks üles inimese õiguse privaatsusele.“
Tekstimeistrile 480 eurot kuus
1. jaanuaril sõlmis kantselei toonane direktor Rainer Saks töövõtulepingu Ansipi nõuniku Toomas Kihoga.
Kiho pidi kuni 30. septembrini kehtinud lepingu järgi „koostama presidendi ülesandel mõttekoja temaatikat puudutavate kõnede, kirjutiste, tervituste ja muude tekstide projektid ning vaatama sisuliselt üle toimetatud tekstid“. Lepingu järgi teenis ta kirjeldatud töö eest 480 eurot kuus.
Tänavu veebruaris toimus viis üritust, mispuhul sõlmis presidendi kantselei eraisikutega töövõtulepingu. 23. veebruaril toimus ordenitseremoonia „Eesti tänab“ Eesti Pangas. Seal ostis kantselei direktor Siim Raie doktor Ülo Kivistikult meditsiinilise teenindamise teenust kella 12.30-15.00-ni. Selle aja eest tasus kantselei tohtrile 255 eurot.
Järgmisel päeval, 24. veebruaris toimus Estonia teatri-ja kontserdimajas presidendi vastuvõtt. Presidendi aastapäeva vastuvõtu heerold oli tänavu, nagu ka viimased 10 aastat, praegune kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun.
Raun salastati koos muusikutega
Tänavu 28. märtsil sõlmitud töövõtulepingu järgi oli Rauna nimi 75 aastaks juurdepääsupiirangu alla seatud, sest nõuniku nime avalikustamine kahjustanuks presidendi kantselei meelest Rauna eraelu puutumatust. Lepingu järgi teenis Raun heeroldiameti eest 678 eurot, ühtlasi maksti Raunale kinni ka tema fraki rendikulu.
Samal ajal, kui Raun heeroldina kätlemistseremoonia ajal presidendi külaliste nimesid teadustas, mängis Tallinna Keelpillitrio taustamuusikat. Kõigi kolme trio liikmega sõlmis presidendi kantselei esindaja, riigipea õigusnõunik Ülle Madise eraldi töövõtulepingu. Selle järgi mängisid muusikud kella 19-21.00-ni ja teenisid kahel juhul 266 ja ühel juhul 263 eurot.
Sarnaselt eelnevale on kantselei salastanud trio liikmete nimed 75 aastaks. Pille Lille Toetusfondi koduleheküljelt saab siiski igasuguse saladuseloorita teada, et „Tallinna Keelpillitrio tegutseb aastast 2003 ja tuli kokku Eesti Vabariigi Presidendi kutsel, et esineda Rahvusooper Estonia esindusansamblina teatri juubelivastuvõtul“. Trio koosseisu kuuluvad Estonia ooperiteatri orkestris töötavad viiulimängijad Kristina Kriit ja Toomas Nestor ning ERSO-s tšellistina ametis olev Levi-Danel Mägila.
Kaks kuud „saladuste“ avalikustamiseks
Nende 14 nime väljaküsimiseks kulus üle kahe kuu. 3. oktoobril pöördusin presidendi kantselei poole sooviga saada loetelu dokumentidest, kellega kantselei on 2011. aastal sõlminud töövõtulepingud. Vastusena pöördumisele edastas kantselei ülevaatliku teabe ning selgitas avaliku teabe seadusest tulenevalt, et soovitud teave on juurdepääsupiiranguga ning sisaldab isikuandmeid. 7. oktoobril edastasin soovi lepingutega tutvumiseks.
21. oktoobril käisin presidendi kantsleis lepingutega tutvumas, mille käigus võimaldati ajakirjanikul lepingutes tutvuda töö sisu ja makstud summadega, kuid eraisikutest töövõtjate nimede avaldamisest kantselei keeldus viidates AvTS § 35 lõige 1 punktile 12.
Eesti keeles öeldult tähendab see, et: „teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid (antud juhul maksumaksja raha eest palka saava töövõtja nimi – toim.), kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti (st. Töövõtjat – toim.) eraelu puutumatust.“ Juurdepääsupiirang on kõigile tembeldatud töövõtulepingutele seatud 75 aastaks.
Tänavu 21. oktoobriks oli presidendi kantselei sõlminud kokku 15 töövõtulepingut, neist ainult üks oli sõlmitud äriühinguga. Ülejäänud maksumaksja raha abil sõlmitud 14 töövõtulepingut olid allkirjastatud eraisikutega. Kõigile nimetatutele on tempel peale löödud: „Vabariigi Presidendi Kantselei; Asutusesiseseks Kasutamiseks; Alus: avaliku teabe seadus §35 lg 1 p 12“.
Andmekaitsjad ja kantselei jätkuvalt eri meelt
Õhtulehes 9. novembril ilmunud nimetatud lepingutest kõneleva artikli eel esitas siinkirjutaja 4. novembril vaide Andmekaitse Inspektsioonile, mille asutus 9. detsembril rahuldas.
„Kui füüsiline isik sõlmib riigiasutusega töövõtu- või käsunduslepingu (teenuse osutamise lepingu), peab ta arvestama asjaoluga, et tegemist on avaliku sektori asutusega, kelle tegevus peab olema läbipaistev ning kes saab teabele kehtestada juurdepääsupiiranguid üksnes seadusest tulenevatel alustel. Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu Vabariigi Presidendi Kantselei seisukohaga, et ka töövõtja nime avalikustamine ilma isikukoodi, pangakonto ja kontaktandmeteta kahjustaks niivõrd oluliselt töövõtja eraelu puutumatust, et isiku nimi töövõtulepingus ei kuulu avalikustamisele. Antud juhul ei ole tegemist isiku kodu, perekonda, sõnumisaladust ega muud eraelu sfääri puudutava teabega. Samuti ei kahjusta ka töövõtulepingus isiku nime avalikustamine kuidagi töövõtja mainet. Lähtudes asjaolust, et töövõtulepingus on isiku nimi seotud tema tööalase tegevusega, mitte eraeluga, siis on inspektsioon seisukohal, et antud juhul kuulub töövõtja nimi teabenõude korral avalikustamisele,“ kirjutab AKI peadirektor Viljar Peep.
Presidendi kantselei on jätkuvalt teist meelt: „Vabariigi Presidendi Kantselei on seisukohal, et isiku tuvastamist ja ajakirjanduses eksponeerimist võimaldavate andmete väljaandmist tuleb kaaluda igal juhtumil eraldi, arvestades kõiki asjaolusid. Ainult nõnda saab hinnata, kas andmete väljastamine kahjustaks konkreetsel juhul oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kõnealuse küsimuse puhul on raske leida selliseid argumente lepingupartnerite nimede väljastamise toetuseks (teave töö olemuse, tasude jmt kohta on avalik ja kontrollitav, lepingute sõlmimise aluseid kontrollib regulaarselt Riigikontroll), mis kaaluksid üles inimeste privaatsusõiguse kahjustamise (inimese tülitamise tema nime väljastamiseks nõusoleku saamiseks, nime kasutamine meedias, meedias kasutamisest tulenev „jälg“ ja avalikkuse informeerimine elu- ja töökäigust, mida inimesel võib olla soov mitte eksponeerida jne)“.
