Sõjaväepolitsei hakkab tähtsaid militaarvaldkonna isikuid kaitsma
Lisaks antakse kaitseväele õigus osaleda politsei ülesannete täitmisel jõu kasutamise õiguseta ja ametiabi korras ning staabi- ja sidepataljoni struktuuris paikneva küberkaitse kompetentsikeskuse Eesti kontingendi asemel luuakse kaitseväe juhataja otsealluvusse NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingent, selgub eelnõu seletuskirjast.
Eelnõu kohaselt lisatakse sõjaväepolitsei ülesannete hulka välisriigi kaitseministrite ja relvajõudude juhtkonna, NATO tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, kaitseministri ja kaitseväe juhataja kaitse ülesanne.
Kaitseväe ametiabi korras politsei ülesannete täitmisele kaasamine võimaldab paremini kasutada riigi ressursse, kuna kaitseväe tehnika ja spetsialistide politsei kasutusse andmine muudetakse lihtsamaks ja kiiremaks.
NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi loomine kaitseväe juhataja vahetus alluvuses muudab lihtsamaks Eesti kontingendi personaliressursside planeerimine ning järelvalve personalikulude üle. Samuti on Eesti kontingendi paiknemine Kaitseväe juhataja otsealluvuses vastavuses keskuse profiiliga.
Tulevikus muutub ka küberkaitse keskuse Eesti kontingendi töötajate, kes ei ole kaadrikaitseväelased, töö tähtajaliseks ja nendega sõlmitakse töölepingud, mis võimaldab täpsemaid kokkuleppeid tööülesannete osas. Tähtajaliste töölepingute juurutamise tulemusena vahetuvad Eesti töötajad keskuses samamoodi nagu rahvusvaheline personal ning keskuse tööd on ühtsete personali planeerimise põhimõtete tõttu lihtsam planeerida.
Seadus jõustub tänavu 1. augustil. Üldkorrast erineva jõustumise aja sätestamine on vajalik, et jätta pärast eelnõu väljakuulutamist piisav aeg seaduse rakendamisega, eelkõige kaitseväe struktuurimuudatustega seonduvaks eeltööks.
