Agentuuri Roskosmos juht Popovkin ütles ajalehele Izvestija, et ei mõista, miks mitmed stardid läksid viltu just sel hetkel, kui kosmoselaev liikus läbi piirkondade, mis on Vene radaritele nähtamatud, vahendab AFP.
„Pole selge, miks meie tagasilöögid juhtuvad siis, kui alused sõidavad läbi alade, mis on Venemaa jaoks Maa „pime“ külg – piirkondade, kus me kosmoselaeva ei näe ega saa ka tema telemeetriaandmeid,“ ütles Popovkin. „Ma ei taha kedagi süüdistada, aga tänapäeval on olemas väga võimsad vastumeetmed, mida võidakse kosmoselaeva vastu kasutada, mille kasutamist me ei saa välistada.“
Üks venelaste viimase aja suurimaid ebaõnnestumisi oli Marsi-sondi Phobos-Grunt start novembris. Sond jäi madalale Maa-lähedasele orbiidile pidama ning selle tükid peaksid pühapäeval tagasi maapinnale kukkuma.
Popovkin sõnul ei ole selge, miks Phobos-Grunti 13,5-tonnine kanderakett õigel hetkel tööle ei hakanud.
Popovkin tunnistas siiski, et kogu missioon oli algusest peale riskantne, sest see sisaldas alafinantseeritud projekti, mille algus ulatub tagasi nõukogude aega.
„Kui me poleks suutnud seda välja lasta 2011. aastal Marsi missiooniks avanenud aknas, oleks me pidanud selle lihtsalt maha kandma, kirjutades korstnasse viis miljardit rubla (123 miljonit eurot),“ ütles Popovkin.
Pärast tagasilööki Marsi missioonil, kaotas Venemaa kosmoseagentuur detsembris kommunikatsioonisatelliidi Meridian. Selle tükid kukkusid alla Novosibirski oblastis ja tabasid Kosmonautide tänaval asuvat maja, mille katusesse tekkis 50-sentimeetrise läbimõõduga auk.
