Kolmandik inimestest ei ole nõus kiirema arstiabi eest ise üldse maksma

Võimaldamaks oma pereliikmel või endal saada väljaspool üldist järjekorda kiiremini arstiabi, on kuni 10 euro piires nõus ise panustama 29 protsenti elanikest, samas kui kolmandik vastanuist ei oleks kiirema arstiabi nimel nõus ise üldse maksma.

Eve Telpt uuringufirmast Saar Poll tõi välja, et suurenenud on nende inimeste osakaal, kes eelistavad üldist rahastamist.

"Küsides, kas inimesed on valmis ise arstiabi eest maksma, selgus, et teatud valmisolek on olemas, aga need summad, mida ollakse valmis maksma on väikesed ning kolmandik ei ole üldse ise valmis maksma."

Kuni 50 eurot oli nõus ise maksma 21 protsenti ja üle 50 euro seitse protsenti elanikest, selgus sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011”.

Valdav osa inimestest eelistaks, et ravikindlustusest rahastataks kõiki raviteenuseid, isegi kui ravijärjekorrad võivad olla kohati väga pikad.

29 protsenti inimestest seevastu sooviks, et ravikindlustusest rahastataks ainult piiratud hulka raviteenuseid ja ravijärjekordi praktiliselt poleks või need oleksid väga lühikesed.

Sõltuvalt tervishoiuteenuse liigist on elanike valmisolek ise maksmiseks erinev.

Hooldusravi eest oleks nõus ise maksma 45 protsenti, taastusravi eest 43 protsenti, hambaravi eest 38 protsenti, ambulatoorse eriarstiabi eest 37 protsenti, haiglaravi eest 28 protsenti, protseduuride ja operatsioonide eest viiendik, uuringute-analüüside eest 19 protsenti ja perearstiabi eest 11 protsenti elanikest.

Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud nende inimeste osakaal, kes soostuksid maksma hooldusravi ja taastusravi eest.