Schmitt kaitses doktorikraadi 1992. aastal olümpiamängude teemal. HVG teatel on selle tekst 80 protsendi ulatuses kopeeritud bulgaarlase Nikolai Georgijevi 1987. aasta väitekirjast, vahendab YLE Uutiset.
HVG teatel mainib Schmitt Georgijevi tööd oma allikate nimekirjas, aga otse tsiteeritud kohti – umbes 180 lehekülge – pole kuidagi märgitud.
Schmitt lükkas plagiaadisüüdistused kategooriliselt tagasi. Tema sõnul kõneleb väitekirja kõrgeim võimalik hinne iseenese eest.
Schmitt ja Georgijev tundsid teineteist ja tegid uurimisalast koostööd, teatatati Ungari presidendi kantseleist. Georgijevi seisukohta ei saa enam küsida, sest ta suri 2005. aastal.
Schmitt on rahvusvahelise olümpiakomitee liige. Ta on võitnud kaks olümpiakulda vehklemises. Ka Georgijev oli rahvusvahelise olümpiakomitee liige. Mõlemate väitekirjade kesksed allikad olid olümpiakomitee koosolekute protokollid.
Samasugune väitekirjaskandaal põhjustas Saksamaal kaitseministri tagasiastumise. Karl-Theodor zu Guttenberg eitas pettust, kuid tunnistas, et tegi tõsiseid vigu ja lahkus ametist.
