Naised — kui mees pole teie kätt palunud, ärge lubage oma lapsele tema perekonnanime!

Küsisime lugejatelt, mis peaks saama lapse perekonnanimeks, kui tema vanemad pole abielus. Variante on ju igasuguseid — isa nimi, ema nimi, poegadele isa ja tütardele ema nimi… Kuid mis neist on kõige sobivam? Arvamus oli erinevaid, kuid paljud lugejad olid üksmeelel, et kui mees naisele enda nime ei anna, siis ärgu andku ta seda ka lastele.

“Kui pole mehel tulnud pähe naist oma nimega õnnistada, siis olgu laps pigem ema nimega. Nagu öeldakse, mehed tulevad ja lähevad, pärast sul aga probleemid kasvõi piiril või kus iganes, et lapse päritolu ja oma sugulusastet tõendada.” -D.

“Kui on selline kummaline suhe, kus mehel ei kõlba naist ära võtta, aga lapsi saadakse, siis oleks naisel loogiline panna lastele oma nimi.” -1 mees

“Kui vanemad pole abielus ja lapsele vaja nime panna, siis kindlasti ema perenimi, sest emal võib ju sündida veel lapsi ka mõne teise mehega ja kui ta ka siis pole abielus, siis oleks ju iga laps ise perenimega.” -olen kindel

“Ei mõista naisi, kes sünnitavad lapse, mees pole ettepanekut teinud, ja ikkagi panevad lapsele mehe perekonnanime!!!” -naine

“Miks te, naised, teete oma lapsed mehega kellega te pole kindel et koos elate? Siis poleks sellist mõtlemist, et kelle perekonnanime panna.” -?

“Mina pooldan samuti, et kui naist oma nimele ei kõlba võtta, siis lapsed olgu ka naise nimel. Tänapäeval ei ole enam mingit tava, et lapsed peaksid olema isa nimel. Vana tava kohaselt peaks siis isa ema ka naiseks kosima, mitte nõudma oma õigusi.” -luisa

“Kui lapse isa tahab poissmeheks jääda, peaks lapsed jääma ema nimega.” -Lo

“Samuti arvan ,et kui naaist ei kõlba naiseks võtta, siis ammugi ei ole sellisele mehele vaja selle naise last,loomulikult on ainuõige ikka ema nimi.” -elle

“Kui mees ei võta ametlikult naiseks enda laste ema, siis mina annaksin oma perekonnanime meie ühisele lapsele. Isa nimi ei tuleks kõne allagi. -x