REPLIIK: Miks astub eestlane venelase kaitseks välja ehk uue ajastu integratsioonimootor
Kuigi Pronksiöö rahutused on jäänud juba aastate taha ja pälvivad tähelepanu veel vaid üksikutel tähtpäevadel, kohtab siiski aeg-ajalt sotsiaalmeedia kampaaniaid, mis lisaks "puudega inimeste märkamisele" kutsuvad üles ka "muulasi sallima". Ning kuigi enamik maarjamaalasi mõistab, et kuritegusid pannakse toime hoolimata rahvusest, siis julgen väita, et ükski integratsiooniprogramm pole kahte poolt seni nii laitmatult lepitanud, kui ühe neiu madalalaubalised repliigid skandaalse maiguga kokasaates. Kui lisada juurde veel meedia tohutu tähelepanu, siis ei võtnud kaua, et isegi kõige sallimatuma eestlase kulme kergitada!
Ei, ma ei soovi Margret Järve isiksusena esile tõsta või talle olulise probleemi väljatoomise eest komplimenti teha, vaid rõõmustan pigem asjaolu üle, et ühiskonna tolerants näib olevat ületanud mingi kriitilise piiri. Kõik see annab lootust, et ehk hõõrduvad üheskoos elades siiski lõpuks ka teravaimad nurgad maha ja olgem ausad...kui venelased ei osaleks Eesti ühiskonnas ja meedias, poleks neilt iial mingit reaktsiooni tulnud.
Eestis käib juba ammu sõda venekeelse infotarbija pärast ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et neid meie meediaruumis pole, sai see väärarvamus küll korralikult kummutatud. Jah, kindlasti on ka neid, kes järjekindlalt sõnagi riigikeelt ei valda ja kogu oma info vaid Ida poolt tulevatest väljaannetest ammutavad, kuid tähtis on tunnetada oma lugejaskonna tegelikku kooslust.
Ehk paneb see teadmine kõiki veidi korralikumalt käituma, sest mida rohkem silmapaare jälgib, seda väiksem on karistamatuse tunne. Oleks Margret Järve lapsesuu aimanud, et teda jälgivad nendesamade "mõttetute Lasnamäe venelaste" silmad, oleks ta suure tõenäosusega oma keele pigem hammaste taga hoidnud! Seega...kõik pole veel kadunud!
Kuigi netikommentaarid nõretavad ebaõiglasest kriitikast juba ainuüksi oma anonüümse olemuse tõttu, siis seda adekvaatsemalt peegeldavad need rahva suhtumist ühiskonna valupunktidesse. Ehk siis lisaks majanduskriisile, Keskerakonna korruptsioonile, arstiabi kättesaamatusele ja millele iganes, on endiselt aktuaalsed ka rahvusküsimused, kuid õnneks juba veidi teises valguses. Ning öelge nüüd ausalt, kas Teid siis ei üllatanud positiivselt üldsuse otsus valida sallivus ning näidata vahelduseks koht kätte rumalale populismile?
