„Kuidagi teisiti kui solvanguks ei saa pidada seda, et Austria mitte üksnes ei lasknud vabaks üht 13. jaanuari sündmustes kahtlustatavat, vaid demonstreerib ka teisi totalitaarse režiimi mahitamise märke: võtab vastu komplimente Venemaalt, selle kohta, et Austria säilitas „õigusriigi staatuse“, nimetab jaanuarisündmusi Vilniuses mitte kuriteoks, vaid ajalooks, ning nende sündmuste fakte – vastavalt – mitte kuriteo tõenditeks, vaid ajaloolisteks faktideks; ei näe vajadust välja öelda, et toimunu on viga, mida ta kahetseb,“ kirjutab Šimašius oma ajaveebis BNS-i vahendusel.
Jaanuarisündmuste aastapäeva eel tehtud sissekandes märgib minister, et Leedu peab vabaduse olemust teistele riikidele selgitama.
„Leedu mäletab veel vabaduse hinda, teab mitte üksnes vabaduse, vaid ka rõhumise maitset. Paljud Euroopa ühiskonnad seda juba ei tea, ning meie kohuseks on mitte pealesundivalt, vaid selgelt anda tunnistusi vabaduse olemusest. Seda, et see on vajalik, näitas suurepäraselt möödunud aasta,“ leiab minister.
Austria võimud pidasid mullu 14. juulil Leedu väljastatud Euroopa vahistamisorderi alusel kinni endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi, keda Leedu prokuratuur peab vastutavaks 13. jaanuaril 1991. aastal Vilniuse teletorni juures toimunud veriste sündmuste eest. Austria lasi Vene kodaniku vabaks vähem kui ööpäeva jooksul.
Austerlaste teguviis vihastas Leedut, keda hiljem asusid toetama ka Läti ja Eesti. Mõned Leedu ja Austria poliitikud on arvamusel, et Austria allus Venemaa survele. Austria väitis, et oli sunnitud Golovatovi vabaks laskma, sest Leedu ei suutnud õigeks ajaks vajalikke dokumente esitada.
