MISA jagas integratsiooni jaoks mullu 3,3 miljonit eurot
Integratsiooniprojekte Eestis jagub. Eelmine aasta oli ETV2-s integratsiooniteemaline saade "Traali-Vaali", nüüd algas projekt Histrodamus: "Hea Eesti ajalugu". Projektid nõuavad aga raha ning aastate vältel on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jaganud miljoneid kroone.
RusDelfi küsis fondi praeguselt juhilt Tatjana Muravjovalt fondi tegevuse kohta mõned küsimused.
Kui palju jagas MISA eelmisel aastal raha integratsiooniprojetidele?
2011. aastal oleme sõlminud toetuslepinguid ja viinud läbi hankeid kokku ligi 3,3 miljoni euro väärtuses.
Kui palju on fond jaganud raha integratsiooniprojektidele oma tegevusaja jooksul?
Paraku ei ole sellele küsimusele võimalik nii kiiresti vastata, sest see eeldaks andmete võrdlemist alates 1998. aastast (tuleks eraldada administratiivkulud, tehnilised kulud jmt). Lisaks on MISA olnud erinevate ministeeriumite kontrolli all, vahepeal liitunud teise organisatsiooniga jne.
Kuidas selgitatakse integratsiooniprojektide edukust? Näiteks meie andmetel oli saate "Traali-Vaali" reiting ETV2 üks kuni kaks protsenti vaatajaskonnast, mida on äärmiselt vähe. kas teie arvates oli see projekt edukas? Kui ei, siis kas saab sellest mingid järeldused teha?
Projektitoetuste jagamise üle otsustab hindamiskomisjon, mille liikmeteks ei ole MISA töötajad, vaid eksperdid väljastpoolt, kelleks saavad konkursi vahendusel kandideerida kõik vastavate eeldustega inimesed. Toetusi määrates arvestatakse eelkõige projektitaotlust ja selle edukusele lõpliku hinnangute andmise aluseks on projektide sisuline aruanne ja finantsaruanne. Edukaks hinnatakse projekti, mille toetusraha on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning milles seatud eesmärgid on saavutatud (erinevate toetusprogrammide puhul on alaeesmärgid ka erinevad). Juhul, kui mõnd nimetatud tingimust pole täidetud, on sihtasutusel õigus küsida raha osaliselt tagasi ning tõsiste rikkumiste puhul nõuda raha tagasi täies mahus.
"Traali-Vaali" tootja OÜ Osakond seadis projektis eesmärgiks jõuda sihtgrupini vanuses 15-69 eluaastat ning saatesarja vaatajaskonnaks plaaniti 97 102 inimest, orienteeruv teistest rahvustest vaatajate osakaal oli planeeritud 29 130 inimest. Eesti Rahvushäälingu reitinguanalüüsi kohaselt on esimese kaheksa saate vaatajate arv nädalas (sh kordused) keskmiselt 21 750 inimest (suurim vaatajate arv nädalas sellel perioodil oli 36 000). Saateid on kokku 16 ning kui keskmine vaatajate arv jääb samaks, siis projekti vaatajate arvu eesmärk ka saavutatakse.
Kuna rahastus tuleb Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) kaudu, siis on eesmärgiks eelkõige kolmandate riikide kodanike kaasamine (määratlemata kodakondsusega ning Eestis elavad väljastpoolt Euroopa Liitu, Norrat, Islandit, Lichtensteini või Šveitsi pärit kodanikud), kelle osakaal ETV2 kogu vaatajaskonnast on ka väiksem. See toetusprogramm põhineb eelkõige kodakondsusel, mitte rahvusel.
"Traali-Vaali" projekt ja -idee olid hindamiskomisjoni arvates taotluse põhjal head, kuid loomulikult jälgime projekti reaalset teostust ka jooksvalt ning teeme aruannetest ja projektide tulemustest järeldusi. Kui mõni tegevus või projekt osutub mitterahuldavaks, siis teeme vajadusel ka muudatusi tulevaste konkursside tingimustes, nõuetes, suundades jne.
MISA kodulehel on palju ilusaid sõnufondi õilsa missiooni kohta integreerida mitte-eestikeelset elanikkonda. Kas fond on analüüsinud reaalset olukorda, kui palju on investeeringud toonud kas integratsioonile? Kui jah, siis milliste meetoditega analüüs tehti ning mis järeldustele jõuti?
Meie kodulehel kirjapandud visioon ja missioon on kaugemad suunad, mitte tänane reaalsus. Soovime, et ühiskond jõuaks salliva ja võrdseid võimalusi pakkuva Eestini, kuid ei väida, et ideaal on juba saavutatud. Tegu ei ole meie jaoks niisama öeldud ilusate sõnadega, sest püüame oma tegevustes öeldust kogu aeg lähtuda. Ekslik oleks aga arvata justkui kogu Eesti lõimumine oleks vaid MISA kätes. Meie tegevused ja eesmärgid on kantud riiklikust lõimumiskavast ja selle rakendusplaanist, mille koostajaks on valitsus. Meie roll on ellu viia valitsuse poolt seatud eesmärke ja programme, mis tähendab, et suunised, prioriteedid jmt tuleb meile valitsuselt. MISA tegevuste eest vastutav asutus on kultuuriministeerium ning kogu lõimumisvaldkond on jagatud mitmete erinevate ministeeriumite ja allasutuste vahel. On selge, et üks sihtasutus ei lahenda kõiki Eesti lõimumisprobleeme. Kõiki eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne aastaga, sest tegu on Eesti ühe suurima väljakutsega, mille heaks töö ei lõpe kunagi.
Integratsiooni edukust hindavad erinevad uuringud alates Eesti Inimarengu Aruandest ja lõpetades Eesti lõimumiskava eesmärkide saavutamise monitooringuga, millest viimane on toonud esile arvestatavaid positiivseid arenguid, aga ka probleeme ja väljakutseid. Neid uuringuid ei koosta MISA nagu ei koosta MISA ka riiklikke strateegiaid. Oma konkreetsetest tegevustest annab MISA aru nii rahastajatele, nõukogule kui ka inimestele, kes meie poole selgituste saamiseks pöörduvad. Väga tihti korraldatakse eesmärkide täitmise mõõtmiseks erinevaid auditeid, mida viivad läbi kultuuriministeerium ja rahandusministeerium ja MISA poolt tellitud audiitorfirmad. Meil on väga palju äärmiselt hea tulemusega projekte - näiteks mittetulundusühingute koostööprojektid, uusimmigrantide kohanemisprogramm, eesti keele õppe kulude kompenseerimine, kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused, rahvuskultuuriseltside toetamine ning ka töö koolide ja lasteaedadega. Väga edukad on näiteks ka pereõppe-, projektilaagrite-, karjääriõppe- ja kodanikuhariduse projektid jne. Need on vaid mõned toetatavad tegevused paljude hulgast. Oleme viimastel aastatel igal aastal viinud ise ellu ligi 40 tegevust ning korraldanud peaaegu sama palju projektikonkursse ning hankeid. Kõikidest tegevustest antakse meile aru ning selgitatakse, kui palju inimesi osales, kogutakse osalejate tagasisidet jne ning meie omakorda anname aru rahastajatele. Iga projekti ja toetusprogrammi saab hinnata eraldi, sest neil on erinevad eesmärgid ja roll. Enamik meie tegevusi on osalejate hinnangul vajalikud ja kasulikud, nende mõju on erinev alates individuaalsest mõjust (keeleõpe, kursused) ja lõpetades kogukondlikust mõjust (organisatsioonide omavahelise koostöö toetamine kogukonna heaks jne). Enamik tegevussuundi on end õigustanud, kuid kõike võiks alati teha veelgi rohkem ja paremini ning seda me ka püüame teha.
