Mis mees on rahvusvaheliselt tagaotsitav Eerik-Niiles Kross?

Venemaa kuulutas täna endise Eesti julgeolekukoordinaatori Eerik-Niiles rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Eesti kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu poeg Eerik on oma elu jooksul juba jõudnud olla aktiivne iseseisvuse eest võitleja, diplomaat, julgeolekutöötaja, meedia- ja infonõustaja Gruusias ning poliitik. Samuti on teda saatnud ka mitmed erinevad afäärid.

"Õppisin Tartu Ülikoolis ajaloolaseks, diplomitööks tõlkisin kesk-ülemsaksa keelest eesti keelde ja kommenteerisin Liivimaa Vanema Riimkroonika. Mul on magistrikraad poliitteaduse ja ajaloo alal Londoni Ülikoolist. Lisaks olen õppinud Hamburgi Ülikoolis poliitteadust ja Tartu Ülikoolis õigusteadust," kirjutab Kross blogis oma haridusest.

Vikipeedia andmetel oli 1987–88 aastal Eerik-Niiles Kross Tartu Ülikooli üliõpilasena aktiivselt tegev muinsuskaitseliikumises. 1988. aasta aprillis oli ta Tartu Muinsuskaitse päevade ajal koos Margus Kasterpalu ja Tiit Pruuliga üks sini-must-valge lipu väljatoojatest. 1. detsembril 1988 taastati tema juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. Kross oli EÜS-i esimene sõjajärgne esimees.

Pärast Ülikooli lõpetamist asus Kross tööle Lennart Meri juures Eesti Instituudis ning 1991. aastal sai temast Eesti esimene sõjajärgne diplomaatiline esindaja Inglismaal.

Aastatel 1995–2000 oli Kross Julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor.

Alates 2001. aastast juhib Kross konsultatsiooniettevõtet OÜ Trustcorp, mis tegeleb Eesti kogemusele tuginedes vabadusele pürgivate riikide ja valitsuste nõustamisega

Alates 2007. aastast on Kross nõustanud Gruusia valitsust välis- ja meediasuhete ning julgeoleku küsimustes. Vene-Gruusia sõja ajal 2008. aastal juhtis ta Gruusia valitsuse välisnõunike meeskonda meedia- ja infooperatsioonide alal.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kross Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Pärnumaa esinumbrina, olles üleriigilises nimekirjas teisel kohal. Kross sai roheliste nimekirjas kandideerinutest suurima häälesaagi, 3579 häält ehk 8,8 protsenti kõigist oma valimisringkonnas antud häältest, kuid riigikokku ei pääsenud.

5. detsembril 2011 liitus ta Isamaa ja Res Publica Liiduga. Vabariigi president on Krossile annetanud Valgetähe III klassi ordeni.

Kahtlased afäärid

1999. aastal tasus Kross riigikantselei koordinatsioonidirektorina valitsuse krediitkaardiga isiklike ostude eest ligi 5000 krooni ulatuses ning jätkas seda 2000. aastal kuni vahelejäämiseni, millele järgnes kaardi kasutamise rangema korra kehtestamine, kirjutab Eesti Ekspress. Ka remontis lehe väitel Kross riigi rahaga oma suvilat Keila-Joal ja sõitis ringi riigikantselei üle poole miljoni krooni maksnud maasturiga.

Samuti oli Kross segatud tehingutesse kurikuulsate itaallaste Antonio Angotti ning Giovanni Sposatoga. Nimelt helistas Kross riigikantseleist piirivalvesse ja käskis üle piiri lasta kriminaalkurjategija, kes esines valenime all ja kasutas valedokumente. Selleks meheks osutus toona rahvusvaheliselt tagaotsitav Angotti.

Ekspressi väitel teenis Kross priske kasumi Gruusia sõja ajal, kui tema firma Trustcorp suurendas 2007. aastal käivet üle 70 protsendi ning kasumit ligikaudu 56 protsenti.

Eerik-Niiles Kross oli samuti juures ka siis, kui peaminister Mart Laar Võrumaal Nursipalus Savisaare pildi pihta tulistas ning asja avalikuks tulles valitsusjuhi kohast loobuma pidi.