Kolmandikul inimestest jääb väljakirjutatud ravim ostmata

Kolmandik elanikest on jätnud arsti poolt väljakirjutatud retseptiravimi apteegist välja ostmata, sest neil polnud selleks piisavalt raha või ei pidanud nad ravimi kasutamist vajalikuks.

Sotsiaalministeeeriumi ja haigekassa tellimusel Saar Polli poolt läbi viidus uuringust "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011" selgus, et kaks kolmandikku elanikkonnast on kasutanud ravimite väljakirjutamisel ja väljaostmisel digiretsepti.

Valdav enamik neist jäi viimasel digiretseptiga ravimi väljaostmisel selle kasutamisega ka rahule.

Digiretseptiga seoses on patsientide rahulolematus põhjustatud peamiselt sellest, et ilmnesid tõrkeid või arstil juhtus eksitusi, näiteks oli retseptile märgitud ravimi vale kogus või vale soodustuse määr.

Arstidele heidavad patsiendid ette, et arst ei küsi, kas ravimi väljaostmine on inimesele rahaliselt jõukohane, ei informeeri, kas väljakirjutatud ravimi asendamine mõne teise ravimiga on lubatud või mitte ning ei selgita piisavalt, milliseid kõrvaltoimeid võib
väljakirjutatud ravim põhjustada.

Ravimeid ostavad rohkem naised ja kõrgema haridusega inimesed

Retseptiravimeid on viimase aasta jooksul ostnud 62 protsenti elanikest.

Sarnaselt eelmisele aastale on retseptiravimeid ostnuid keskmisest enam naiste, üle 50-aastaste ning kõrgharidusega elanike seas.

Praegust retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldust tervikuna peab heaks 87 protsenti inimestest.

Arsti juures ravimite väljakirjutamise ja retseptiravimite apteegist väljaostmisega seoses on probleeme esinenud veidi vähem kui viiendikul elanikest.

Viimati apteegist retseptiravimit ostes sai soodsaima hinnaga ravimi valida kolmandik elanikest, 16 protsenti inimestest aga ei saanud seda teha. Ülejäänud kas ei olegi soovinud soodsaimat ravimit valida, ei ole osanud ise seda küsida või ei oska antud küsimuses hinnangut anda.