Eestis on parteide diktatuur, mitte demokraatia
Demokraatia ei ole iseenesest mingi ideaalne valitsemisvorm. Winston Churchill on selle kohta öelnud nii: “Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.” Ja nii see paraku ka on...
Kuid kas demokraatlik süsteem peabki jääma selliseks "halvimaks valitsemisvormiks, sest midagi paremat pole välja mõeldud?". Tundub et ei tahetagi midagi paremat välja mõelda. Nii kui keegi pakub mingit alternatiivset valitsemisvormi, siis materdatakse see eos maha kui mittedemokraatlik ja sobimatu. Ei anta isegi võimalust mitte. Kuidas saaks siis demokraatiast veelgi edasi areneda, kui kõik sellised katsed ebademokraatlikult maha surutakse?
Mis on siis see demokraatia tegelikult? Kas parim viis kodanike ja riigivõimu vastastikuste huvide teenimiseks? Pealtnäha ehk tõesti, kuid tegelikkuses on demokraatlik süsteem täiesti ebademokraatlik. Näiteks kuidas saavad erakonnad esindada rahvast, kui erakondades on üliväike protsent rahvast esindatud? Riigikokku saavad inimesed isegi paarikümne häälega! Samas teine jääb sealt välja 3000 häälega! Ja sellised "rahvaesindajad" jahuvad suurest "rahva mandaadist" ning valivad lisaks omavahel veel ka presidenti, ja rahvas (kes on põhiseaduse järgi kõrgema võimu kandja!) peab seda lihtsalt pealt vaatama.
Kuidas me peaksime sellist tsirkust nimetama? See on kõige ehtsam "parteide diktatuur", mida varjatakse pühaliku "demokraatia" viigilehega. Demokraatia taha pugemine annab ju igale poliitikule indulgentsi. Kui aga seda suurt "demokraatiat" lähemalt vaadata nii Eestis kui ka meie Lääne eeskujude ja suurte liitlaste juures, siis teod, mis selle varjus tehakse, on kõike muud kui demokraatlikud. Aga sellest peab vaikima, sest see ei ole demokraatlik. See reaalsus ei sobi ilusasse üldpilti.
Parteisid rahastatakse riigi ehk rahva rahadega. Samas kõik muud MTÜ-d ja huviühingud peavad liikmemaksudest ära elama. Nii et lihtrahvas peab oma huviühinguid ise oma pisise palgaga rahastama, kuid üle keskmise palka saavad poliitikud seada teha ei suuda? Ja mida need parteid selle rahaga teevad? Reklaamivad end meie oma raha eest ja mängivad (eriti enne valimisi!) meile "head onu". Kui nad siis meie makstud rahadega midagi head teevad, siis võtavad muidugi kogu au omale. Aga just riigi elu edendamine peakski olema poliitikule suurim palk, mitte palgaraha. Iga poliitik, kes teeb poliitikat raha pärast, on vales kohas.
Samuti peaks iga poliitik mõtlema ennekõike rahva heolule. Näiteks kui presidendi või valitsuse lossilt pudeneb krohvitükike, siis selle asemel, et kogu hoone kallilt kapitaalremontida, võiks nad küsida, et kas Eestis on mõni viletsas seisus kool või lasteaed. Kui vastuseks oleks üksainuski "Jah", siis ei tohiks küsimustki tekkida, et millise hoone remontimist eelistada. See oleks riigimehelik käitumine. Sama asi peaks olema ka nende palgaga. Kui Eestis on raskustes suurperesid, lapsi ja üldse tavainimesi, siis peaks poliitikutel olema häbi oma palka tõsta. Aga meie "parteide diktatuuri" all õitsevas Eestis ükski poliitik ei tule isegi sellise mõtte peale mitte. Jutt on neil kohati isegi üsna mõistlik, kuid sellega kõik ka piirdub - tegusid lihtsalt ei järgne.
Nii et valitsev "demokraatlik" parteide diktatuur on kõige mugavam ja kasulikum valitsevatele parteidele. Nad on end aastakümnetega sügavale riigi aparaati sisse söönud nagu kasvaja, ja ei soovi mingil tingimusel kedagi enda kõrvale lasta või veel vähem ise sealt lahkuda. Selleks see parteisid soodustav (ja tegelikult ebademokraatlik) valimisseadus. Selleks see pidev põhiseaduse eiramine. Selleks ka see kava DASA-de rahastamiseks.
Kas meie poliitikud ei oska tõesti ilma DASA-deta omi vaateid propageerida? Selleks pole vaja ju muud teha, kui sõna võtta, kohtuda valijatega ja avada suu - kogu (riiklik) meedia kuulab teid! Aga tundub, et nad ei tea isegi, mis see demokraatia on. Meie poliitikutel puudub vastav kompetents ja kui nad suu siinjuures lahti teevad, siis nad üksnes häbistaksid ennast. Siis on arusaadav, miks soovitakse teha DASA-sid. See peab tegelema rahva ajude pesemisega, et parteide diktatuur "demokraatia" sildi taga edasi võiks eksisteerida ja keegi nende mugavat positsiooni kõigutama ei pääseks. Et keegi ei tuleks isegi sellise mõtte peale, sest siis... oled "ebademokraatlik" ja see on juba sama kohutav sõna kui "fašist"!
Ehk peaks poliitikute kaadri tõuparandamiseks kehtestama riigikokku valijatele mingid üldintelligentsust kontrollivad testid? Või veelgi parem, kui poliitikuid hakataks eraldi koolitama ülikoolides, kust nad saaks laiapõhjalised teadmised eetikast, poliitikast, ühiskonnast, majandusest, ajaloost ja üldse sellest, mis asja kujutab endast riigimehelikkus. Praegune meie poliitikute kirju seltskond, mis koosneb ajakirjanikest, ajaloolastest, majandustegelastest, ärimeestest jne ning noortest truudest karjeristidest, on lihtsalt masendav. Mida teavad nad riigimehelikkusest ja oma riigi asja ajamisest? Valitsev mentaliteet on meil vahendamine - kord vahendati Moskvat, nüüd Brüsselit ehk vahepeal ka mingit välismaa firmat. Kõik müügiks! Riik on selleks, et teda omale soodsamalt välismaalastele kupeldada! See on meie kurb reaalsus...
DASA-de asemel võiks riik rahastada hoopis uurimisrühmi, kus asjatundjad töötaksid välja viise, kuidas demokraatiat edasi arendada ja kapitalistlikule, roiskuvale majandamismudelile alternatiive leida. See kui parteide diktatuuri põlistamiseks raha anda on sama hea, kui Eesti riigi suitsiidi rahastada. Nendest kivistunud ja hallitavatest parteidest ei tule mingeid säravaid ideid ja nende juhtimisel ei tule Eestis mingit arengut. Ainus asi, mida meie poliitikud teha oskavad, on kulpi lüüa ja teha kõike nii, nagu "suured demokraatiad" ees teevad. Ühesks selliseks sõgedaks eesmärgiks on jõuda järgi "Skandinaavia sotsialistlikule heoluühiskonnale".
Aga vaatame selle nn heaoluühiskonna tegelikku palet. Selline ühiskond ei ole jätkusuutlik. Järjest rohkem peab sisse tooma immigrante. Kohalik rahvas assimileerub või hääbub. Varsti on käes murdepunkt, kus kohalik rahvas muutub vähemuseks ja ehk lõpetavad kusagil reservuaadis nagu indiaanlased USA-s. See on muidugi must stsenaarium, aga meil vaikitakse kõik sellised negatiivsed nähtused nn heaolu- ja demokaatlikes ühiskondades maha.
Miks seal heaoluühiskonnas kohalikud naised keelduvad sünnitamast? Lisaks veel vastutustundetult jagatavad sotstoetused, mis kasvatavad tohutult õpitud abitust ja seavad majanduse järjest suurema koormuse alla, mis tingib omakorda immigratsiooni suurenemise. Moraali- ja eetikanormide hägustamisest rääkimata. Selline suitsiidikursil liikuv ühiskonnamudel ei ole Eestile mingi väljapääas. See ei päästa meid väljasuremise kursist, millel me praegu kindlalt kulgeme.
Nii see paraku on. Iseasi kas me julgeme seda endale tunnistada, või eirame seda ja teeme ilusat nägu edasi ning hõiskame iga pisema edusammu puhul. Kui rahvas sureb välja, siis pole ükski ajutine edusamm midagi väärt. Olgu Eesti või viie rikkame maailma riigi seas - see meid veel iseenesest väljasuremisest ei päästa! Praegu me ehitame heaoluühiskonda - kuid kellele? Praegu tundub küll, et immigrantidele. Eestlased ju surevad selle müstilise heaoluühiskonna ehitamise käigus välja. Aga kes tulevad asemele? Tulevad asemele inimesed mitteheaoluühiskondades, kus pole ka võrdsust, kuid kus on terved pered ja paigas perioriteedid ning eetika. Ehk oleks meilgi viimane aeg oma väärtushinnangud paika panna? Riik peaks siin ühiskonda suunama. Kahjuks on liberalismis kõik suhteline ja mingeid väärtusi ei eksisteeri. tehke mis tahate - surge või välja! Nii see on...
Aga seda kõike meid valitsev "parteide diktatuur" ei mõista. Peale DASA-st enese make-upi veelgi vähem... Eelnevat ei ole kirjutatud lihtsalt poliitika ja poliitikute halvustamiseks. Vastupidi - see on kirjutatud suurest murest nende pärast, sest kui nad nii edasi tegutsevad, siis midagi head neile ja meile kõigile tulemas ei ole. Sedagi kirjutist võib võtta kui negetiivse poole esiletoomist ja vägivaldset üldistust. Võib muidugi nii võtta ja kindlasti meie poliitikud sellist kriitikat nii ka võtavad, kuid kahjuks on see millegipärast järjest enam rahva seas pead tõustev tendents. Tark oleks seda siiski mitte eirata.
