Andres Herkel: Eesti peab olema kvaliteetriik - kaheksa prioriteeti
Siiski ei ole Eesti kvaliteetriik oma kodanike silmis. Miks muidu otsitakse tööd ja leiba välismaalt? Miks muidu tühjenevad ääremaad? Meie rahaline toimetulek tähendab muuseas seda, et meie inimeste palgad on kordades väiksemad kui nendes riikides, mis iseendaga toime ei tule.
Kvaliteetriigi staatuse hoidmiseks ja selleks, et selle viljad jõuaksid Eesti inimesteni, on võtmetähendus avatusel ja usaldusel põhineval rahvusriigil. See peab tagama majandusliku kasvu, jagatud ühtsustunde ja kindluse tuleviku suhtes.
Riigi hea maine, haritud kodanikud, soodne ettevõtluskeskkond ja puhas loodus on Eesti edu võtmed. Edu tagamiseks on vaja eristada probleemid, millega tuleb tegeleda esmajoones ja kogu aeg. Toon esile kaheksa probleemikeset, millega me peame igapäevaselt tegelema ja endale päevpäevalt aru andma, kas ja kuidas oleme edenenud.
Korras rahandus ja tasakaalus eelarve. Nende põhimõtete rakendamine on Eesti edu alus. See tähendab konservatiivset rahanduspoliitikat ja tasakaalus eelarvet. Ainult sel moel saame hoida kontrolli all hinnatõusu ja tagada inimeste säästude väärtuse säilimise.
Eesti hariduse kvaliteet. See puudutab nii õpetajate kvalifikatsiooni kui õppekavade kvaliteeti. Õpetajate palgatõus on meie prioriteet, kuid sellega peab kaasnema ja õpetajate kohanemine tänapäevase kooli vajadustega. Oluline on tagada, et vene õppekeelega koolidest kujunevad Eesti kodanikku kasvatavad õppeasutused. Eestikeelse kõrghariduse tase on meie kestmise tähtsaim tagatis.
Rahvastiku olukord. Muret teeb nii madal iive kui ka suur väljaränne. Rahalised stiimulid on vajalikud, kuid administratiivsete meetoditega ei saa imesid teha. Liiga vähe on pööratud tähelepanu psühholoogilisele keskkonnale, turvatundele ja inimese töö väärtustamisele. Mentaliteet, mis inimesi tõrjub, peab asenduma kaasamisega.
Tark ja innovaatiline majandus. See tähendab teadmismahukat majandust ja töömahuka majanduse jätmist masinatele. Siin on puudujääk ka tehnilises ning kutsehariduses, mille lünk tuleb täita.
Taristu. Internetiühendus ja mobiilside on Eestis rahuldav, kuigi vajab arendamist, kuid teedevõrk ning raudtee vastab arengumaa tasemele. Ühendused Euroopaga tuleb välja arendada. Inimestele, kes elavad keskustest kaugel, ei ole teenused samaväärselt kättesaadavad kui linnades, ka see lõhe on vaja ületada.
Omavalitsused. Haldusreformist me ei pääse, kuid minister Kiisleri pakutud lähenemine ei toimi. Tuleb pöörduda tagasi Tarmo Looduse töörühma variandi juurde ning seda kaasajastada. Omavalitsused peavad olema „oma valitsused“, nende autonoomiat ei saa järjest kärpida.
Väärtuspõhine välispoliitika. Eesti riigi järjepidevus tugineb rahvusvahelisele õigusele ja sarnast väärtuspõhisust tuleb rakendada ka teiste riikide suhtes. Peame olema väärtuste eestkõnelejad Euroopas ja rahvusvahelises poliitikas laiemalt. Inimõiguste rikkumisele tuleb reageerida ka seal, kus Eestil on majandushuvid.
Kaitsevõime. NATO tagab meile vihmavarju, kuid kodutöö peame tegema ise. Meie riigikaitse nurgakivi on tõhus ja koolitatud kaitsevägi ning ajateenistusel põhinev reserv. Palgaarmeed ei tule ja kaitsekulutused jäävad tasemele, mis tagab meie elementaarse julgeoleku.
