"Me ei saa seda ideed ka kõige parema tahtmise korral arutada, kuna Balti riikide õhuturve on NATO missioon. Kui Balti riikide õhuturbes peaksid osalema kolmandad riigid, tähendaks see NATO kollektiivkaitset käsitleva viienda artikli olulist nõrgestamist. Seni kuni Soome või Rootsi ei ole NATO liikmed, ei ole nende osalemine õhuturbes hea mõte," ütles Laar BNS-ile.
Laari sõnul rääkis ta sel teemal äsja lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel oma Rootsi kolleegi Sten Tolgforsiga, kes ei pidanud osalemist Balti õhuturbemissioonil heaks mõtteks.
"Oleme Rootsi kaitseministriga selles küsimuses täiesti ühel meelel. Ma ei ole oma Soome kolleegiga sel teemal rääkinud, kuid olen veendunud, et ka tema arvab samamoodi," lausus Laar.
Tema sõnul oleks mõeldav Soome ja Rootsi õhujõudude koostöö Balti riikide õhuruumi turvavate NATO jõududega, kuid see oleks midagi muud, kuid nende riikide osalemine õhuturbes.
Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė ütles reedel Brüsseli NATO-sse mittekuuluvate Soome ja Rootsi Baltimaade õhuturbemissiooni kaasamise ideed kommenteerides, et NATO rolli säilimisel oleks partnerite osalus “äärmiselt kasulik”, ent tema Läti kolleeg Artis Pabriks toonitas vestluses ajakirjanikega, et allianssi mittekuuluvad riigid ei saa anda NATO garantiisid.
"See on NATO missioon, ning kõige tähtsam on see, et see tuleb säilitada kui NATO missioon. Ent mina isiklikult tõepoolest leian, et oleks kasulik, kui naaberriikidest, mis ei ole formaalselt NATO liikmed, ent osalevad väga aktiivselt alliansi tegevuses, saaksid selles projektis osalevad partnerid," ütles Juknevičienė reedel. "Ent ennekõike sõltub see neist endist. Me ei saa otsustada Rootsi ja Soome eest – aluseks on nende poliitiline tahe, nende soov," viitas ta.
Samas kinnitas Läti kaitseminister, et ei kujuta endale ette Rootsi ja Soome ühinemist õhuturbemissiooniga. "Ei. Miks? Sest tegemist on kontseptuaalse erinevusega," sõnas ta. Pabriksi kinnitusel ei saa NATO-sse mittekuuluvad riigid võtta endale kohustusi Põhja-Atlandi lepingu viienda paragrahvi alusel, mis kohustab alliansi riike üksteist relvastatud rünnaku juhul kaitsma.
"Õhuturve on samm viienda paragrahvi täitmise kindlustamise suunas. Ja on ilmselge, et viies paragrahv ei kohusta allianssi mittekuuluvaid riike garantiisid andma. NATO-sse mittekuuluvad riigid ei saa anda NATO garantiisid. Seetõttu tuleb siinkohal esmajoones rääkida NATO garantiidest ja NATO õhuturbemissioonist," toonitas Pabriks.
"Rootsi ja Soome osalus võib seni, kuni need riigid ei ole NATO liikmed, olla vaid täiendavatel alustel nagu “NATO pluss”. Seoses sellega võiksid nad mingil moel osaleda, ent mitte näiteks Taani, Saksamaa või Suurbritannia lennukite asemel," märkis Läti kaitseminister.
Idee Soome ja Rootsi kaasamisest Balti riikide õhuturbesse käis välja ajakirja The Economist vaatleja Edward Lucas, kelle hinnangul võiksid need riigid nii demonstreerida toetust Balti riikide julgeolekule.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ei välistanud 19. jaanuaril Eesti-visiidi ajal BNS-ile antud intervjuus võimalust, et allianssi mittekuuluvad riigid võiksid osaleda Balti riikide õhuturbemissioonil..
"See ei ole välistatud, see võib olla osa kokkuleppest," ütles Rasmussen vastuseks BNS-i küsimusele, kas allianssi mittekuuluvad riigid, nagu näiteks Balti riikide naabrid Soome ja Rootsi võiksid osaleda Balti riikide õhuturbemissioonil. "Ma ei välistaks seda võimalust, kui Soome ja Rootsi teatavad, et nad on huvitatud kokkuleppes osalemisest," ütles Rasmussen.
Ta märkis, et Balti riikide õhuturbe küsimuse lahendus on NATO kokkulepe, samas on allianss ka varem kaasanud operatsioonidele partnerriike.
Balti riikidel ei ole oma võimsusi õhuruumi turvamiseks, seetõttu täidavad seda ülesannet NATO liitlased rotatsiooni korras. Allianss on praeguse seisuga kohustunud missiooni jätkama kuni 2014. aastani, maikuus Chicago tippkohtumisel on kavas langetada otsus selle pikendamise üle.
