Kunstiakadeemia: meie jaoks on nüüd sundvalduse seadmine vältimatu

Kui Eesti kunstiakadeemia naaberhoone haldaja Andry Krassi sõnul peaks kool alustama naabriga kokkuleppele jõudmiseks ohutuma tehnoloogia kasutuselevõtust, siis akadeemia on veendunud, et valitud ehitusviis ongi ohutuim ning kokkuleppele jõudmisele enam loota pole mõtet.

Eesti kunstiakadeemia avalike suhete juht Solveig Jahnke kinnitas Delfile, et Eesti kunstiakadeemia kavatseb ehitustegevuseks kasutada kõige turvalisemat tehnoloogiat. „Igal tehnoloogial on oma eelised ja oma puudused, aga nad on kõik turvalised, sest nendega on ehitatud nii Tallinnas kui mujal, kus on keeruline pinnas.”

Praegust lahendust on kasutatud Jahnke sõnul uue Nordea panga maja ehitamisel ning ka mitme teise hoone rajamisel Tallinna kesklinnas, kus on olnud vaja süvendada ja sulundseina kasutada. Ta meenutas, et esialgse variandi järgi oleks naabermaja alla pandud täiendavad ankrud, et vältida vajumeid, kuid naabrid olid nõnda vastu häälestatud, et ei kuulanud lausetki lõpuni.

Kui EKA naabri Ester Palmi silmis on praeguse lahenduse puhul probleemiks vibratsioon, siis alternatiivse tehnoloogia puhul oleks Jahnke sõnul oht, et vesi pääseb süvendile ligi. „Sel tehnoloogial, mida meie oleme otsustanud kasutada, vee ligipääsu oht süvendile puudub,” selgitas Jahnke, miks ülikooli valitud tehnoloogia on turvalisem.

Jahnke rõhutas, et kui kunstiakadeemia Tartu maantee 1 aadressile oma hoonet ei ehitaks, ehitaks sinna keegi teine. „Need ebamugavused ja täpselt need samad probleemid kerkiks ka igasuguse hoone puhul. Kas see on praegu siis ratsionaalne mõtteviis, et rääkida, et on ehitusaegsed ebamugavused ja see võimalik oht, kui mitmed eksperdid on väitnud, et need ohud on maandatavad, kui võetakse kasutusele õiged tehnoloogiad.”

Maja nihutatud juba tänava jagu

Jahnke kõneles, et naabrid on öelnud välja kaks vastuolulist soovi: käskinud liigutada maja 25 meetrit nende majast kaugemale või ehitada vana projekti järgi. Vastuolulised on need palved seetõttu, et vana projekti järgi kerkiks uus hoone naabermaja seina vastu ning kataks magamis- ja vannitubade aknad kinni.

„Maja me oleme nihutanud juba üheksa meetrit nende hoonest eemale, see on terve tänavalaiune ala, mis sinna vahele jääb,” märkis Jahnke ning rõhutas, et 25 meetri jagu nihutamine ei ole võimalik, kuna see ei vastaks arhitektuurikonkursi võidutööle; ei oleks linnaehituslikult hea, kuna siis poleks väljak mitte avalik, vaid tekiks sisehoov; ja tuleks algatada uus detailplaneering, mis võtaks aega poolteist kuni kaks aastat. Sellist aega koolil aga enam ei ole.

Üheksast naabrist kaheksaga on akadeemia jõudnud kokkuleppele ning ühega, hoolimata põhjalikest kolm aastat kestnud läbirääkimistest, mitte. „Oleme omalt poolt teinud väga mitmekülgseid pakkumisi, oleme avatud tema soovidele, aga tema ei ole peale nende kahe asja mitte midagi muud välja käinud,” sõnas Jahnke. „Meil ei ole enam aega oodata, sest ülikooli risk midagi kaotada ja üliõpilaste eest vastutada on ka väga suur.”

„Meie jaoks on nüüd sundvalduse seadmine vältimatu,” ütles Jahnke ning rõhutas, et kohtudes kesklinna valitsusega ütles Ester Palm välja, et talle sundvalduse seadmine meeldikski, kuna nõnda ei peaks üüriliste ees vastutama enam mitte ta ise, vaid riik või kunstiakadeemia.