Siseministeeriumis valmis elamisloaäri takistav eelnõu
Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on eelnõu eesmärk vähendada sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise ohtu ja kindlustada, et elamisloa saaksid vaid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja aitab kaasa ühiskonna arengule, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
Selleks sätestatakse eelnõus elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka avaliku huvi või piisava legaalse sissetuleku alusel elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.
Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Nii peab juriidiline isik olema Eestis registreeritud vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab tal olema tegelikku majandustegevust, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka juriidilise isiku tegevus aitama oluliselt kaasa elamisloa andmise eesmärgile ehk soodustama Eesti majanduse, hariduse või teaduse arengut. Eelnõu järgi antakse juhtorgani liikmele elamisluba praeguse kahe asemel kuni üheks aastaks.
Annus märkis, et juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks ei pea välismaalane elama tingimata Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita ka välisriigis või Eestis viisa alusel olles. „Seetõttu ei takista juriidilise isiku eelneva tegutsemise nõue ettevõtte Eestis tegutsemist, küll aga võimaldavad uued tingimused hinnata, kas välismaalane soovib taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt,“ lausus ta.
Eelnõu kaotab samas senise piirangu, mille kohaselt võib juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa saanud välismaalane töötada vaid ühe tööandja juures. Eelnõu järgi võib välismaalane täita mitme juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni, kui iga tööandja maksab talle 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluse alusel elamisloa saanud välismaalase puhul.
Ettevõtluseks elamisloa andmisel näeb eelnõu samuti ette täpsemad tingimused, mille alusel hinnata, kas elamisloa andmine soodustab selliste ettevõtete loomist ja ettevõtjate Eestis tegutsemist, kes aitavad kaasa majanduse arengule ja uute töökohtade loomisele. Uue nõudena peab ettevõte looma Eestis töökohti ja tasuma töötajate eest igakuiselt sotsiaalmaksu ulatuses, mida makstaks vähemalt viiekordse keskmise brutopalga suuruse tasu korral. Eelnõu määrab üksnes sotsiaalmaksu suuruse ning jätab ettevõtte otsustada, mitu inimest ja millise tasuga see tööle võtab. Ettevõtluseks antakse eelnõu kohaselt elamisluba senise viie asemel kaheks aastaks.
Teiste muudatuste seas täpsustatakse eelnõuga ka elamisloa menetluse korraldamist. Eelnõu võimaldab politsei- ja piirivalveametil luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandva komisjoni, kes annaks taotluste kohta arvamust, ning näeb ette täpse regulatsiooni teiste haldusorganite ja isikute menetlustesse kaasamiseks. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peab politsei- ja piirivalveamet kaasama menetlusse majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline. Samuti võib tekkida vajadus kaasata välismaalaste suhtes läbi viidavatesse menetlustesse kaitsepolitseid.
Siseministeerium ootab eelnõule arvamust ministeeriumidelt, politsei- ja piirivalveametilt, kaitsepolitseilt, kaubandus-tööstuskojalt ja tööandjate keskliidult. Kavakohaselt peaksid muudatused jõustuma 1. juulil.
