Valitsus kiitis heaks uue kaitseliidu seaduse eelnõu
Uus seadus ei muuda kaitseliidu senist põhiolemust, kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba, teatas kaitseministeerium.
Küll aga on võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka kaitseliit ise. Seetõttu saavad kaitseliitlased endale nüüd uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised.
Uus kaitseliidu seadus paneb selgelt paika kaitseliidu ülesanded, milleks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.
Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste tagatistega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka kaitseliidu seadusest.
Uue kaitseliidu seadusega antakse kõikidele kaitseliidu tegevliikmetele võimalus saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes.
Samuti korrastab uus seadus laitseliidu käsuliine ning sätestab laitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt kaitseliidu osana.
Uue kaitseliidu seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Samuti tutvustati seaduse eelnõu projekti 2011. aasta jooksul kõikides kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks.
