Urmas Paet presidendi Jeltsini-kriitikast: Eestis on varemgi rajatud mälestusmärke vastuolulistele isikutele

Välisminister Urmas Paet tunnistas Delfile, et Eestis on varemgi rajatud mälestusmärke inimestele, kelle roll on ajaloos olnud vastuoluline. Näiteks Gustav II Adolf.

President Ilves tunnistas Postimehele Jeltsini mälestusmärgist rääkides: "Kui tahame kedagi mälestada, siis võiksime esmajoones mälestada inimesi, kes kehastavad Eesti väärtusi: Enn Sarv, Jaan Kross, Artur Alliksaar. Kui tahame mõnda välismaalast, siis miks mitte ka Vaclav Havel. Mis puutub Jeltsinisse, siis kes oli see, kes ütles, et kui Eesti astub NATOsse, siis algab kolmas maailmasõda? See polnud Vladimir Putin. Ma tegelesin ise Vene vägede väljaviimise jamaga kolm aastat."

Välisminister Urmas Paeti sõnul on mälestusmärke vähemalt kahte tüüpi. "Kui teha mälestusmärk isikule ja isikukeskselt, siis tuleb esiplaanile kogu tema elu ja tegude konkreetsed motiivid, mis ei pruugi olla ainult positiivsed," lausus ta. "Kuid on ka nn meenutusmärke, mis tähistavad mitte ennekõike isikut, vaid tema rolli mõnes konkreetses ajaloosündmuses. Seda konkreetse isiku teistest tegudest ja tema motiividest sõltumata. Nii oli näiteks Gustav II Adolf väga vastuoluline kuningas, aga seoses ülikooli asutamisega on meil mälestusmärk Tartus. 1991. ja 1994. aastal oli Jeltsinil märkimisväärne roll Eesti ajaloos. Nii et nn meenutusmärki konkreetsete Eesti ajalooliste sündmuste kontekstis võiks Jeltsin omada," ütles Paet lõpetuseks.