Ain Seppik: kas valitsus vajab elektrišokirelvi õpetajate mahasurumiseks?
Kui praegu on taserid vaid eri- ja kiirreageerimisüksuste käsutuses, siis edaspidi soovib politsei neid näha ka patrullide välijuhtide relvastuses, kirjutab ajaleht "Pealinn".
"Mina suhtusin ja suhtun elektrišokirelvadesse eitavalt! Need on inimese tervisele ohtlikud ja võivad väga halvasti mõjuda eriti kõrgvererõhktõbe ja südamehaigusi põdevatele inimestele," kinnitas endine politseijuht ja siseminister Ain Seppik ajalehele.
Seppik ütles, et Eestis ei ole mitte mingit vajadust selliste relvade järele. "Kui just valitsus ei mõtle neid kasutada õpetajate streikide või ametiühingute meeleavalduste mahasurumiseks," kõneles ta.
Ka Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ei pea taserit sugugi ohutuks relvaks. "Politseinik ju ei näe teise inimese sisse – kas too on südamehaige või mitte, kuidas ta üldse elektrilööki talub, samuti pole võimalik ette näha, kuidas taseri tabamuse saanud inimene võib kukkuda ja ennast vigastada," põhjendas Klandorf.
Tema sõnul võib taseri kasutamine mõnedel puhkudel isegi põhjendatud olla, kuid väidetav ohutus võib panna seda kasutama kergekäelisemalt kui tulirelva.
"Kui politseinik oskab relva käsitseda, teab, kuhu tulistada, siis saab ta ka tulirelva täpse lasuga kurjategija peatada, teda vaid haavates. Taseri kasutamise tagajärjed aga võivad olla etteaimamatud," ütles Klandorf.
Tuntuim elektrišokirelvi tootev firma Taser tunnistab ka ise, et nende relvad võivad põhjustada südame arütmiat ja viia infarktini või kahjustada hingamissüsteemi.
Aastatel 2001-2011 sai ainuüksi USA-s taseri kasutamise tagajärjel surma 511 inimest – alates 15-aastasest noormehest ja lõpetades 62-aastase vanaprouaga.
