Kaitseväe luure kaotamise taga oli Roosimägi hinnangul mitme institutsiooni tahe, kuna sõjaväeluure oli nagu „pind tagumikus“. Sellest oli huvitatud kaitseministeerium, kus kaitseväe juhtkonnale avaldati survet ja mitte viimast viiulit selles protsessis mängis eelmine tabatud riigireetur Herman Simm.

"Et sõjaväeluure suhtleks oma välispartneritega läbi kaitseministeeriumi ja kogu informatsioon oleks Simmile kättesaadav. Kuid sõjaväeluure suhtles oma partneritega otse. Sõjaväeluure tõstis mitmeid kordi üles küsimise, et kaitseministeeriumis lekib ja sõjaväeluure sõelale jäi tooma kolm nime võimalikest lekitajatest ja nende seas oli ka Simm. Kuid neid aeti laiali ja protsess ei jõudnud lõpuni," meenutas Roosimägi.

Kõige kurvem selles loos on Roosimägi arvates see, et sõjaväeluure kogutud informatsioon läks kapole, sealhulgas ka riigisaladuse lubade väljastamise kontroll. Kui teostatakse riigi saladuse ligipääsu luba kontroll, siis kontrollitakse inimeste suhtes kõiki asju isiklikke küsimusi.

"Nüüd võib oletada, et Dressen töötas kapos teatud ametites, siis me võime arvesta, et FSB omab täit ülevaadet meie kõrgetest sõjaväelastest, riigiametnikest ja poliitikutest, sealhulgas nende sissetulekutest, varjatud nõrkustest jne," kahtlustas Roosmägi. Tema sõnul on teise riigi kasuks tehtava luuretöö põhjuseks enamasti ähvardamine või šantaaž, mistõttu Dressenilt saadud info abil võisid venelased veel palju seni avastamata agente värvata.

"Me võime kaitseväge arendada nii palju kui me tahame, kui aga ei ole korraliku sõjaväeluuret, see on sama kui me poksiringi saadame suurepäraselt ettevalmistatud poksija, kuid ta on pime. Kaotus on vältimatu," hoiatas Roosimägi, kelle sõnul on kapo tunnistanud, et kriisi korral ei suudaks nad kaitseväes julgeolekukontrolli teostada.

Poliitikud peavad Roosimägi sõnul tõsiselt kaaluma sõjaväeluure taastamist endises mahus, sest luuremaastikul on igal luurel on oma ülesanded ja peab olema mingil määral ka konkurentsi, et kapo ei peaks enda seast üle viie aasta „rotte“ avastama.

"Hetkel võib tõdeda, et kapo üle puudub hetkel tõsine kontroll. Meil riigis toimivad huvitavad asjad, me likvideerime liikluspolitsei, siis saame aru, et teedel läheb olukord hulluks. Anname liikluspolitsei funktsioonid mingil määral julgestuspolitseile, siis me likvideerime keskkriminaalpolitsei, funktsioonid anti jälle kapole, nüüd keskkriminaalpolitseid hakatakse taas taastama," imestas Roosimägi.

Sama on ka korruptsiooni vastase võitlusega, mis anti samuti uurimiseks kapole. "Siis tekib küsimus, et millal on kapol aega luurega tegeleda," küsis Roosimägi. Küll aga ründab kapo poliitilistel eesmärkidel suurte inimressurssidega vastaste kontoreid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena