Läti kaitsepolitsei näeb leegionäride mälestuspäeval suuri riske

Lätis on käesoleva aasta leegionäride mälestuspäeva, 16. märtsi tähistamine avaliku korra ja julgeoleku jaoks seotud tavapärasest suuremate riskidega, ütles esmaspäeval kaitsepolitsei ülem Jānis Reiniks.

Reiniks selgitas pärast kohtumist president Andris Bērziņšiga ajakirjanikele, et riski aste on käesoleval aastal kõrgem, kuna veel mitte kunagi pole selleks päevaks olnud kavandatud nii palju üritusi. Teiseks põhjuseks on hiljutine referendum, millel nõuti vene keelele teise riigikeele staatust, teatab BNS.

“Tundub, et 16. märts tuleb sel aastal väga eriline, kuna on teatatud väga paljudest üritustest – viiest vastastikku üksteist välistavast rongkäigust. Avalduse on esitanud vastaspooled ning nad on ka tegelikult üksteisega vastasseisus,” ütles Reiniks.

“Samuti on teatatud pikettidest ja kogunemistest ning kõik nad toimuvad juba hommikust kuni keskpäevani. Nii et väga intensiivne on võimalike osalejate hulk. Võttes arvesse osalejate arvu, on riskid avalikule korrale ja julgeolekule üsna kõrged. Seetõttu tuleb töötada karmistatud režiimil,” osutas ta.

Kaitsepolitsei andmetel võib 16. märtsi üritustele saabuda ka 30–40 inimest Eestist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Saksamaalt.

“Need on erinevad radikaalid, ekstremistid. Piirivalvel tuleb samuti karmistatud režiimis töötada,” märkis Reiniks, lisades, et kaitsepolitsei töötab niinimetatud musta nimekirja kallal, mille kohaselt võidakse välismaalastele sisenemine Lätisse keelata.

Riia linnavõimudele on esitatud kaheksa taotlust ürituste korraldamiseks 16. märtsil. Avaldused on esitanud Daugava Pistrikud, Ühendus Natsismi Vastu, ühing Autonoomne Tegevus, Gustavs Celmiņši keskus ja Uldis Freimanis.