Michal: tänu riikide koostööle saadakse kurjategijad maailmast kätte

Täna tähistatakse Haagis konverentsiga euroopaülest kriminaalkoostööd koordineeriva asutuse Eurojust 10. aastapäeva ning arutatakse Euroopa justiitsministrite poolt Euroopa kriminaalkoostöö uusi arengusuundi.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on täna 10. aastapäeva tähistav Eurojust olnud juba aastaid oluline koordinaator rahvusvahelistes kriminaalasjades ja kohtualluvuse küsimuste lahendamises.

„Eurojust jääb tihti varju ja vähe on teada, et suurte piiriüleste kuritegude puhul mängib just Eurojusti võrgustik ja koostöö määravat rolli, et leitaks ja saadaks kätte need, kes paljudes riikides kurja teevad. Olgu selleks näiteks 14-s riigis samaaegselt toimuv operatsioon lasteporno tarbijate vastu või muu raske kuritegevus. Samuti väärivad kiidusõnu Europolis ja Interpolis tegutsevad eestlased, kes hoolitsevad selle eest, et keerulisemad asjad edukalt lahendatud saaks. Ilma sellise koostööta oleks Eesti käsi maailmas palju lühem – täna saame hea koostööga kätte kurjategijad suurest osast maailmast, „ sõnas Kristen Michal.

Eurojusti kuulub igast EL liikmesriigist üks liige, kelleks saab olla kas prokurör, kohtunik või võrdväärse pädevusega politseiametnik. „Eesti esindaja põhieesmärgiks on koordineerida raskete kuritegude vastast võitlust Eesti vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel aga korraldada ka õigusabi küsimuste lahendamist ja informatsiooni vahetamist kriminaalmenetlustes EL-i liikmesriikidega. Kindlasti väärib tunnustust Eesti esindajate töö ning see, et prokurör Raivo Sepp täidab Eurojusti asepresidendi ametit juba teist ametiaega järjest,“ lisas minister.

Eurojusti 10. aastapäeva tähistamise ajal peetakse ka Euroopa Liidu justiitsministrite mitteametlik kohtumine, millel arutatakse Eurojusti reformide mõju piiriüleste organiseeritud kuritegude lahendamise koordineerimisele ja operatiivtöö tõhustamist.

Eurojusti tulevikust rääkides on asepresident Raivo Sepa hinnangul üheks märksõnaks ühtlustamine. „Praegune koostöö on hea ning tulemuslik, kuid efektiivsema tulemuse saavutamiseks on oluline seada ühised prioriteedid, ühtlustada Eurojusti liikmete pädevust ning rakendada EL raamotsuseid ilma erandite sisseviimiseta,“ ütles Sepp.

Sepa sõnul on täna liikmesriikide esindajate pädevus erinev, kuna liikmesriigid pole Eurojusti otsust veel rakendatud või on seda erinevalt rakendanud. „Samas näiteks Rootsi, Eesti ja Sloveenia esindajatel on prokuröri või kompetentse asutusena toimimise pädevus, mis paljudel liikmetel täiesti puudub,“ lisas Sepp.

Visiidi käigus kohtub justiitsminister Eurojusti presidendi Aled Williamsi, asepresidentide ja haldusdirektoriga. Justiitsminister külastab ka Europoli kus kohtub Europoli asepresident Michel Quillé’ ja Eesti esindajatega Europolis ning Interpoli juures.

Eurojust on Euroopa Liidu õigusalase koostöö amet, mille ülesanne on tõhustada riikide uurimisasutuste ja prokuratuuride koostööd võitluses raskete piiriüleste kuritegude vastu ning kurjategijad kiiresti ja tõhusalt kohtu ette tuua. Nende ülesannete täitmiseks on Eurojustil umbes 230 töötajat.

Europol on Euroopa Liidu õiguskaitseasutus, mis tegeleb kriminaaljälituse alase teabe vahetamise ja analüüsimisega. Europolis on umbes 800 töötajat.