JUHTKIRI: Ka president eksib
Kuna president on autoriteetne isik, ei tulnud ilmselt paljudele pähegi, et võiks tema esitatud väidetes kahelda. Kuid oleks võinud, sest Ilvese öeldu, nagu oleks terve Paide linna peale ainus riigiamet töötukassa, osutus tähelepanelike Delfi lugejate kaasabil vääraks.
Vaadakem siis, mida president ütles: „Kui Paide elanikul on asja päästekeskusse, politseiprefektuuri, keskkonnainspektsiooni, ringkonnaprokuratuuri, maakohtusse või maksu- ja tolliametisse, peab ta sõitma Pärnusse.
Kui tal on asja sotsiaalkindlustusametisse, pensioniametisse, keskkonnaametisse või terviseametisse, on tema keskus Tallinnas. Aga maanteeameti ja kaitseväeteenistuse küsimustes on regionaalne kontor hoopis Jõhvis.“
Delfi lugejad kinnitasid aga hoopis vastupidist – Paidest leiab siiski Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna, politseijaoskonna, keskkonnainspektsiooni büroo ja pensioniameti klienditeeninduse. Ent see pole veel kõik! Paides on veel ka Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurörid ja kohtumaja ning maksuameti teeninduskoht. Tõsi, paraku tuleb Keskkonnaametisse saamiseks sõita kümmekond kilomeetrit eemale, Türi linna.
Nagu eelnevast loetelust võib järeldada, on väide, et peaaegu 10 000 elanikuga Paide linna oleks jäänud vaid töötukassa kontor, mõnevõrra liialdatud. Teisest küljest on muidugi tõsi, et Paides pole ametite tippjuhtkonda, ent samas – kui tihti nen de juurde ikka asja oleks?
Ameerika Ühendriikidel oli ka president, kel kippus keel vääratama. Nii pididki pressiesindajad pärast kõnesid selgitama, mida president tegelikult mõtles. Näiteks siis, kui George Bush arvas, et „Meie vaenlased on innovaatilised ja leidlikud, nagu ka meie. Nad ei lõpeta iial uute võimaluste otsimist, et kahjustada meie riiki ja meie inimesi, nagu ka meie.“ Kuna Bushil juhtus selliseid apsakaid hulgi, võeti kasutusele isegi uus sõna - Bushism.
Oleks ilmselt ülekohtune hakata edaspidi näiteks Tomismisdest rääkima, ent lisaks Paide näitele oli Eesti riigipea kõnes veel teisigi küsitavusi, näiteks Eesti Energia kritiseerimine. Oleks võinud ju selle asemel, et Eesti Energiat kottida kohe ettevõtte kõrgeima ülemuse, täpsemalt Juhan Partsi poole rusikat vibutada. Olukord, kus ettevõtjalt nõutakse elektrivõrguga liitumise eest poolt miljonit eurot on seda kahtlemata väärt.
Olgu kuidas on, presidendi järgneva mõttekäigu selguses ja õigsuses kahelda pole vaja: „Olen korduvalt toonitanud, et meie enda suhtumine kaasmaalastesse pole teps mitte väiksem häda. Vigade otsimise ja rõhutamisega, kadeduse ja õelusega ligimese vastu, ei jõua kaugele.“
