Uuring: kaks kolmandikku noortest ostab sigarette dokumenti esitamata
Kõige drastilisem on tulemus kassaostude puhul keskmise suurusega poodides, kus vastav tulemus oli 84 protsenti. Ostude sooritajateks olid 18-aastased noored, kellelt dokumendi küsimine näitab tõenäosust, kui palju küsitakse seda 16 või 17-aastastelt noortelt.
„Piisavalt suur müügikoht, iseteenindus ning kassajärjekord toovad kaasa
dokumenti küsimata müümise. Suuremates kauplustes on olukord tõsisem – sabad on pikad ja müüjate tähelepanu hajub. Testostude tulemustest võib järeldada, et müüjalt küsimine on raskendav asjaolu ning piirab tubakatoodete kättesaadavust. Mistõttu spetsialiseeritud ostukohtade loomine, olgu selleks alkoholi- ja tubakakauplused või müük apteegis, on arutamist väärt ettepanekud,“ sõnas Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti.
Kalev Petti sõnul uuriti noortelt ka seda, kuidas nad suhtuvad sigarettide müüki apteegis. “Uuringust selgus üheselt, et suitsetavad noored on müügi piiramise vastu samas kui mittesuitsetajad suhtusid sellesse pigem positiivselt.
„Radikaalne meede, ennekõike noortele suunatud tubakavastases võitluses, oleks tubakamüügi litsentsi peatamine teatud ajaks neis kauplustes, mis on eksinud kehtestatud piirangute vastu. Kõlapinda on leidnud idee tubakatoodete müügi viimisest apteeki, kus see käiks käsikäes nõustamisteenusega. Ma ei peaks seda sugugi utoopiliseks,“ lisas Eesti
Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koja juhatuse liige Andrus Lipand.
Eesti Apteekide Ühenduse esindaja Pille Kannelmäe hinnangul saaks sigarettide müük apteekides toimuda vaid eraldi müügiletis, kus pakutakse ka nõustamisteenust suitsetamisest loobumiseks. "Nii ei häirita neid apteegikülastajaid, kes soovivad ravimialast nõu," lisas Kannelmäe
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tiiu Härmi sõnul loobub omal käel suitsetamisest vaid 4-5 protsenti meestest, naiste hulgas on see number veelgi väiksem. “Suitsetamist loobumise protsess ei ole kerge ning eeldab aastast koostööd suitsetamisest loobumise nõustajaga, eriti esimesel 8-10 nädalal. Seetõttu on oluline ennetada suitsetamisega alustamist ning raskendada toodete kättesaadavust, seda eriti koolinoorte seas”.
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2009/2010. tulemused näitasid, et Eesti noor tõmbab oma esimese sigareti keskmiselt 11,9 eluaastal. 15-aastaselt suitsetab juba 28 protsenti poistest, neist igapäevaselt 16 protsenti. Tüdrukute puhul on vastavad numbrid: suitsetab 23 protsenti, neist igapäevaselt 10 protsenti.
