„Üldiselt me teeme selliseid operatsioone aastas umbes saja ringis,“ rääkis doktor Tein Delfile, rõhutades samas, et konkreetse haigusjuhtumi kohta tal info puudub ning ei saa seda kommenteerida. „Maailmas lahendatakse neid probleeme väga erinevalt. Mõned arstid on spetsialiseerunud ainult konkreetselt õlaoperatsioonidele. Meie Tartus opereerime vastavalt vajadusele ja näidustusele.“

Teini sõnul on küll iga konkreetne operatsioon keeruline, kuid õlaliigese artroskoopia ei ole Eestis kindlasti mitte haruldane protseduur.

„Ega Eesti ei ole mingi mahajäänud koht" 

Harri Heliö on Teini teada ka Eestis käinud kogemusi jagamas. „Oleme ka oma arste koolitanud. Eesti spordimeditsiini selts korraldab juba kümmekond aastat täienduskursusi tohtritele ja mitte ainult Soomest vaid ka teistest riikidest, näiteks Prantsusmaalt ja Rootsist on käinud erinevaid kolleege kogemusi jagamas,“ selgitas kirurg. Ka oli kaks aastat tagasi Tartus suur rahvusvaheline artroskoopiavigastuste ravi kongress, kus oli esindatud vähemalt 20 riigi spetsialiste üle maailma. „Ega Eesti ei ole mingi mahajäänud koht,“ rõhutas Tein.

Eestis maksab õlaliigese artroskoopiline lõikus kuni 1600 eurot, Helsingi Diacori kliinikus aga üle nelja korra rohkem.
Mis on õlaliigese artroskoopia?
Operatiivse artroskoopia korral teostatakse ravimenetlusi vastavalt vigastusele õlaliigese, subakromiaalruumi ja akromioklavikulaarliigese osas. Selleks kasutatakse erinstrimente ja implantaate.


Kuna operatsioon toimub surve all liigesesse viidava vedelikuga on liigese piirkond operatsioonijärgselt turses. See turse taandub tavaliselt 24 tunni jooksul.


Mis on õlaliigese artroskoopia riskid?


Närvide ja veresoonte vigastuse risk on õlaliigese artroskoopial väga väike(alla 1%).


Õla piirkonna turse, mis tingitud surve all liigesesse viidavast vedelikust laheneb reeglina 24 tunni jooksul tüsistusteta.


Infektsiooni esineb õlaliigese artroskoopial harva.


Artroskoopiliselt võib ravida praktiliselt kõiki õlaliigese probleeme. Artroskoopilise operatsiooni võimalus oleneb opereeriva kirurgi oskustest. Mõnikord tuleb üle minna lahtisele operatsioonile.


Reeglina on operatsioon päevakirurgiline.


Operatsioonijärgselt pannakse käsi kaela 1 – 3 nädalaks olenevalt operatsioonist.


Järgnev patsiendi käitumine ja taasturavi koordineeritakse opereeriva kirurgi ja taastusravi spetsialisti poolt.


Allikas: http://villamedica.com

Välismaal raviks peab inimene esitama taotluse

Välisriiki ravile suunamiseks peab haigekassale esitama taotluse, millele oleks hea lisada võimalusel ka arstliku konsiiliumi otsus ning väljavõte haigusloost.

Arstliku konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda raviarsti poole, kes selle koostab. Otsuseta taotluseid menetletakse kauem, kuna siis tuleb haigekassal endal pöörduda isiku raviarsti poole palvega kutsuda kokku konsiilium.

Operatsioonikulud katab haigekassa, transpordi patsient

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Delfi uuris presidendi kantseleist, palju läks maksma presidendi transport Soome ja tagasi. "Laevapiletid Tallinn-Helsingi-Tallinn, maksumust ei jõua uurida," vastas presidendi nõunik Toomas Sildam ning kinnitas, et president tunneb end pärast operatsiooni hästi ja tegeleb igapäevaste ametiülesannetega.

President Ilves käis Soomes õlaliigest opereerimas

President Toomas Hendrik Ilves sõitis esmaspäeva ennelõunal Helsingisse, kus õlavigastuste artroskoopilise ravi spetsialist, doktor Harri Heliö opereeris tema vigastada saanud vasakut õlaliigest.

Treeningu käigus õlaliigest vigastanud president Ilvesel avastasid arstid möödunud aasta lõpus tehtud uuringu käigus kompleksse vasaku õlaliigese vigastuse. Ravi osas korraldatud konsiilium otsustas, et kuna seda tüüpi kompleksseid vigastusi Eestis artroskoopilisel ravimeetodil ei ravita, on otstarbekas operatsioon läbi viia Soomes, põhjendas presidendi kantselei.