Eesti saatkonna ruumid Sofias avati 13. novembril 2006. Eesti esimeseks Sofias resideerivaks suursaadikuks aastail 2007-2011 oli Rein Oidekivi. Praegune Eesti suursaadik Bulgaarias Toomas Kukk esitas oma volikirjad president Georgi Parvanovile 20. oktoobril 2011.
Eesti saatkonna avamise põhjuseks Bulgaarias olid head kahepoolsed suhted, Eesti ettevõtjate huvi, riigi geopoliitiline asend ning kaasakrediteeringud piirkonna riikidesse – Serbiasse ning Bosnia ja Hertsegoviinasse. Praeguseks saatkond Sofias enam lisaakrediteeringuid ei oma, kirjutas välisministeerium saatkonna sulgemise korralduse seletuskirjas.
Saatkonna avamise eelsel ajal näitasid Eesti äriringkonnad üha kasvavat huvi Bulgaaria turu vastu. Tänaseks on Eesti ettevõtjate huvi Bulgaarias tegutsemise vastu kahanenud ning enamus Bulgaarias alaliselt viibinud ettevõtjatest lahkunud. Valdavalt tegutseti kinnisvaraarenduse ja ehitusega. Eesti ja Bulgaaria vahelised majandus- ja kaubandussuhted on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks, riikide järjestuses oli Bulgaaria 2009. aastal Eesti kaubanduspartnerite nimekirjas 56. kohal.
Konsulaartöö maht Sofias on varasemaga võrreldes kahanenud ja viimasel paaril aastal stabiliseerunud. Viisataotluste arvu vähenemise põhjuseks on viisaesinduslepingu sõlmimine.
2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni ühtse viisaruumiga, mis võimaldas alustada viisaesinduslepingute sõlmimist teiste liikmesriikidega. Juunist 2008 hakkas Ungari esindama Eestit viisade menetlemisel Albaanias, Bosnia ja Hertsegovinas ja Makedoonias, mistõttu nende riikide kodanikud ei tulnud enam viisat taotlema Eesti saatkonda Sofias. Alates 15.12.2010 ei vaja Schengeni viisaruumi sisenemiseks viisat Albaania, Bosnia ja Hertsegovina ja Makedoonia biomeetriliste passide omanikud.
Saatkonna andmetel elab Bulgaarias alaliselt kuni 50 Eesti kodanikku. Väikese kogukonna jaoks on Bulgaaria hästi kaetud aukonsuli tasemel.
Kuna Eesti huvid ja vajadused Balkani regioonis on tänaseks muutumas, näeb välisministeerium vajadust korraldada ümber Eesti esindatus piirkonnas, mis toob muuhulgas kaasa saatkonna tegevuse lõpetamise Sofias. Bulgaariat on edaspidi kavas katta mitteresideeriva suursaadiku tasemel. Tihe kahepoolne suhtlemine jätkub nii Euroopa Liidu kui ka NATO raamistikus. Balkani piirkonna riikide jaoks, mida kaeti kaasakrediteeringute tasemel, on kavas luua erisaadiku koht resideerimisega Tallinnas.
Eeltoodut arvestades kavandab välisministeerium Eesti saatkonna tegevuse lõpetamist Sofias hiljemalt 2012. aasta 31. detsembriks. Saatkonna sõlmitud lepingute ülesütlemine ning saatkonna koosseisu vähendamine toimub järk-järgult 2012. aasta jooksul. Saatkond suletakse hiljemalt 31. detsembriks 2012.
