Leedu parlamendi korruptsioonitõrjekomisjon umbusaldab siseministrit
Umbusaldusavaldus, mida toetas komisjoni enamus, tuleneb juurdlusest kahe finantskuritegude uurimisteenistuse juhi vallandamise asjus. Komisjoni hinnangul vallandati mõlemad ilma mõjuva põhjuseta, vahendab BNS.
Palaitis lasi veebruari keskel lahti uurimisteenistuse direktori Vitalijus Gailiuse ja tema asetäitja Vytautas Giržadase. BNS-i andmetel kaotasid finantskuritegude uurijad siseministri usalduse seoses pankrotistunud Snorase panka puudutanud infolekkega.
"Minu reaktsioon on, et ma tegin kõike vastavalt seadusele ning Leedu ja leedu rahva hüvanguks. Mind delegeeris sellele ametikohale üks partei ja nimetas president, ja esialgu ei kavatse ma tagasi astuda," kuulutas minister neljapäeva õhtul riigitelevisioonis.
Palaitis oli varem öelnud telekanalile Lietuvos Ryto, et lõpliku otsuse tema saatuse üle langetab president Dalia Grybauskaitė.
"Mind nimetas ametisse ja tagandab Leedu Vabariigi president," rõhutas Palaitis, kelle esitasid siseministriks liberaaltsentristid.
Konservatiivide liidrid – peaminister Andrius Kubilius ja spiiker Irena Degutienė on väljendanud kahtlusi finantskuritegude uurimiskeskuse juhtide vallandamise õigustatuses, president Dalia Grybauskaitė on aga kaitsnud Palaitise otsust.
Leedu Panga president Vitas Vasiliauskas vastas teisipäeval Leedu meedia küsimusele, kas Snorase pangast viidi minema miljard litti, et pangast võeti enne pankrotti välja suur summa. Keskpanga juht kutsuti parlamendi korruptsioonitõrjekomitee istungile aru andma, kui palju kadus Snorase pangast raha, kui ajaleht Lietuvos Rytas oli avaldanud artikli, et Leedu õiguskaitseorganid rakendavad Leedu pankade suhtes meetmeid.
Parlamendis ütles ta täpse summa, kuid ajakirjandusele ta seda ei täpsustanud. Ühtlasi eitas Vasiliauskas kategooriliselt, nagu oleks keskpangast välja imbunud infot kavandatud Snorase-vastase operatsiooni kohta. Ta ütles, et keskpangal oli selles loos järelevalve ja algatamise roll, ülejäänu peavad selgeks tegema õiguskaitseorganid isekeskis.
Leedu presidendi lossi juures avaldas eelmisel nädalal meelt tuhatkond inimest, kes nõudsid finantskuritegude uurimisteenistuse eksjuhtide tööle ennistamist ja neid lahti lasknud Palaitise tagandamist. Nädal varem avaldas Palaitis Gailiusele ja Giržadasele umbusaldust: Giržadasele seoses korduva läbikukkumisega valedetektori testis, Gailiusele sellepärast, et ta jätkas ministri seisukohast hoolimata oma asetäitja toetamist.
Mõlemad vaidlustasid siseministri otsuse kohtus.
Seoses sellega, et viimasel nädalal on kasvanud pinged valitsuskoalitsioonis, on kaalumisel ka Palaitise tagasiastumise küsimus. Samaaegselt tekib küsimus, kas sellisel juhul ei peaks ka valitsus oma volitused maha panema.
Leedu põhiseaduse kohaselt peab valitsus läbima seimis usaldushääletuse, kui valitsuses on vahetunud üle poole ministritest. Alates valitsuse töö algusest on vahetunud juba kuus ministrit. Samas pole üksmeelt küsimuses, kas seitse ministrit on pool valitsusest, kuna valitsuse moodustamisel oli selles 14 ministeeriumi, energeetikaministeerium loodi hiljem. Lisaks sellele vahetus üks minister enne presidendivalimisi ehk enne seda, kui valitsus uued volitused sai.
Ministreid vallandab ja nimetab ametisse president peaministri esildise alusel.
Leedu võimuliidu moodustavad kolm parteid: Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid, Liberaalne Liikumine ja Liberaaltsentristlik Liit.
