FOTO: Harju tänava äärde paigaldati pommitamise mälestustahvlid

Täna on Tallinna pommitamise 68. aastapäev ning tragöödia meenutamiseks avab Tallinna kultuuriväärtuste amet Harju tänava haljastu tugimüüril mälestustahvlid. Tahvlite avamisele on oodatud kõik huvilised.

Täna kell 17 avatakse kolm mälestustahvlit, millelt saab eesti, vene ja inglise keeles lühiülevaate aastakümnete eest toimunud tragöödiast, aga ka Harju tänava ajaloost enne pommitamist. Üks tahvlitest selgitab kaasaegse kujundusega haljastu teket pommitabamuse saanud keskaegsete hoonete alusmüüridele, teatas Raepress.

Kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härmi sõnul on informatiivsed mälestustahvlid mõeldud meenutama nii tallinlastele kui ka linna külalistele linna raske ja keerulise mineviku üht rängimat episoodi, mis jättis jälje kõigile, keda 9. märtsi õudusteöö lähedalt puudutas ning kes kannavad kaugete plahvatuste kaja endas tänaseni.

„Samas soovime kirjeldada ka Harju tänavat enne pommirünnakut, näiteks juhtida möödujate tähelepanu tõigale, et hävinenud tänava fassaadijoon on kõnniteel markeeritud eri värvi sillutisega. Vajalik oli selgitada ka läinud kümnendil rajatud haljastu kontseptsiooni ning tähendust,” lisas Härm.

Harju tänava info-mälestustahvlite pommitamist käsitlevas osas seisab tekst: „Siin, ajaloolise Harju tänava ääres asunud majad hävisid Nõukogude lennuväe õhurünnakus. Rünnak Tallinnale algas 1944. aasta 9. märtsi õhtupoolikul, selles osales umbes 280 Punaarmee sõjalennukit. Pommitati peamiselt tsiviilhooneid. Hukkus vähemalt 554 linnaelanikku ning 171 sõjaväelast ja -vangi. Rängalt sai kannatada Tallinna kesklinn, kokku hävis või purustati üle 5100 hoone. Rohkem kui 20 000 inimest jäi peavarjuta. Nõukogude võim eitas ligi poole sajandi vältel Punaarmee lennukite osalemist Tallinna tsiviilobjektide pommitamisel.”

Tahvlite paigaldamise idee tuli linnavolikogu kultuurikomisjonilt ning mõtte teostas Tallinna kultuuriväärtuste amet.

Tallinnas mitmeid mälestusüritusi

Täna toimub Tallinnas ka mitmeid erinevaid mälestusüritusi, traditsiooniliselt kõlavad kirikukellad ja süüdatakse küünlad purukspommitatud Harju tänaval, ühtlasi avatakse seal mälestustahvel ülevaatega toimunud tragöödiast.

Kell 12 algab mälestusteenistus Siselinna kalmistul, kus Tallinna linna poolt 2004. aastal rajatud pommiohvrite matmispaiga jalamile asetatakse lilli ja süüdatakse mälestusküünlad. Mälestuskõne peab Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, hingepalve loeb EAÕK preester isa Aleksander Sarapik

Kell 17 avatakse Harju tänava haljastu tugimüüril eesti, vene ja inglise keelsed mälestustahvlid, millelt saab lühiülevaate aastakümnete eest toimunud tragöödiast ja Harju tänava ajaloost enne pommitamist.

Kell 17.30–17.55 toimub Niguliste muuseum-kontsertsaalis kontsert, kus musitseerivad Aare Tammesalu, Andres Uibo ning Ka Bo Chan.

Kell 18 algab kontsert-mälestusteenistus Niguliste kirikus, vaimulikuna teenib Nõmme rahu koguduse õpetaja Ove Sander, aastapäevakõne peab Jaan Tamm ja Tallinna linnavalitsuse sõnumi esitab abilinnapea Merike Martinson. Ettekandele tuleb Bachi, Jürgensoni ja Edgar Arro looming orelile ja tšellole.

Kell 19.15, mil 68 aastat tagasi algas esimene pommirünnak, hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ja Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

9. märtsi õhtul ja ööl toimunud Nõukogude lennuväe kahes pommirünnakus Tallinnale hävis kokku 1549 hoonet, 3350 sai kahjustada, mis oli tollasest elamispinnast ligi 30 protsenti. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodust.

1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ohvrite mälestustseremooniatega, kuhu kuuluvad hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritus Niguliste kirikus ning küünalde süütamine Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses, alustas Eesti muinsuskaitse selts 1989. aastal.

Ürituste läbiviimist toetab Tallinna kultuuriväärtuste amet.