Eestis võib esimesel poolaastal tähtajalise elamisloa saada 504 välismaalast
Määruse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kummalgi poolaastal välja anda kuni 504 piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
Nende täpsema jaotuse kehtestab määrus esimeseks poolaastaks, mil saab töötamiseks anda 394, ettevõtluseks 85 ja välislepingu alusel 25 elamisluba. Juhtorgani liikmena töötamiseks ning piisava legaalse sissetuleku olemasolul välismaalased aasta esimese kuue kuu jooksul tähtajalisi elamislube ei saa. Samas on välismaalastel võimalik Eestis viibida ka viisaga, mida saab vajadusel pikendada.
Vaheri sõnul on jaotuse eesmärk toetada piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade andmist eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, kelle Eestisse elama asumine on avalikes huvides ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Ta märkis, et elamislubade väärkasutuste ohu vähendamiseks on siseministeeriumis valminud ja kooskõlastusele saadetud välismaalaste seaduse muudatused, mis esitatakse parlamendile kevade hakul. „Sellepärast kehtestab määrus piirarvu jaotuse esialgu vaid esimeseks poolaastaks. Teiseks poolaastaks kehtestame selle õiguslikust ja faktilisest keskkonnast olenevalt juunis,“ ütles ta.
Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Igal aastal valitsuse korraldusega kehtestatav piirarv ei tohi aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Tänavuseks sisserände piirarvuks kehtestati jaanuaris 0,075 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1008. Mullu jaanuaris kehtestas valitsus piirarvuks samuti 0,075 protsenti, kuid suurendas seda sügisel 0,1 protsendini alalisest elanikkonnast. Kokku oli piirarv eelmisel aastal 1344, millest kasutamata jäi 61.
