Andrus Saar: tasuta ühistranspordi tänavaküsitluse tulemus on ette teada
Kommenteerides Tallinna linna korraldatavat küsitlust tasuta ühistranspordi kohta, ei ole sotsioloog Andrus Saare arvates tänavahääletused usaldusväärsed ning mehe sõnul peaks linna prioriteedid olema teistsugused, kuna küsitluse tulemus on põhimõtteliselt ette teada.
Andrus Saare sõnul kipub hääletamine olema emotsionaalne ettevõtmine, mis eelkõige aitab võimudel koguda soliidset kapitali mainitud sihtgruppide hulgas eelolevate valimiste eel ning küllap ka kaugemas perspektiivis.
Tallinna küsitluse puhul näeb Saar aga probleemi linlaste väheses teavitamises küsitluse eesmärkidest. "Tänaseks päevaks puudub hääletajal paikapidav teave, analüüs sellest, kuidas hakkab tasuta ühistransport funktsioneerima ning palju see maksma läheb. Välja käidud arvud ei ole olnud tõsise diskussiooni ega analüüsi objektiks," rääkis Saar Delfile.
"Mille arvelt lisavahendid võetakse? 20 miljonit eurot, mida on peetud selle projekti aastaseks lisakuluks, on väga suur raha. Eks see olegi prioriteetide määratlemise koht, milliseid vajadusi peaks linnas eelkõige rahuldama. Kuna inimestel puudub tõsisem teave tasuta ühistranspordi positiivsete ja negatiivsete külgede kohta, siis saavad hääletajad oma otsuse tegemisel lähtuda reeglina ainult emotsionaalsest tundmusest: kas meeldib või ei meeldi."
"Sotsioloogina olen alati pidanud tänavahääletamist ebausaldusväärseks. See on kordades ebausaldusväärsem kui mobiilhääletamine," arvab Saar.
"Ma loodan, et autoomanikud võtavad samuti hääletamisest aktiivselt osa, sest nendegi mandaati on vaja otsustamaks, kas nad on nõus Tallinna linna järgmiste aastate eelarvete uue jaotusega. Võib-olla peaksid linna prioriteedid olema teistsugused. Küsitluse tulemus on teada - loomulikult hääletavad sihtgruppi kuuluvad inimesed tasuta ühistranspordi poolt, sest see rahuldab nende aktuaalset vajadust," selgitab Saar.
Suunatud eelkõige vähekindlustatutele
Uuringufirma Saar Poll juhi ja sotsioloog Andrus Saare sõnul on küsitlus on suunatud eelkõige kahele peamisele sihtgrupile. "Esiteks rohelise mõtteviisiga autoomanikele ja seda lootuses, et siis hakatakse liikumiseks vähem autot kasutama, ning teiseks jalakäijatele," selgitas Saar Delfile ning tõi välja ka kolmanda sihtgrupi, kelleks mehe sõnul on inimesed, kelle majanduslik seisund ei võimalda ühistransporti kasutada või nad teevad seda harvem, kui sooviksid.
