Reformierakonna väljavahetamiseks peab SDE võitma uusi ja Keskerakond säilitama seniseid valijaid

Kui 30 000 2011. aasta valimistel Reformierakonda või IRLi toetanud valijat oleksid andnud oma hääle sotsidele või Keskerakonnale, ei oleks Andrus Ansip tõenäoliselt peaminister, vaid valitsuse oleks moodustanud keegi praegusest opositsioonist. See otsustav 30 000 valijat on umbes viis protsenti kõigist valimistel oma hääle andnutest.

Niisiis otsustas üsna väike hulk valijaid aasta tagasi valimiste tulemuse. Mis peaks aga muutuma aastal 2015, et Reformierakond satuks opositsiooni ja praegune opositsioon vahetaks nad võimul välja?

Tartu Ülikooli politoloog Mihkel Solvaku hinnangul pole Eesti valija kuigi erakonnatruu. "Ma ütleks seega, et opositsiooni ja koalitsiooni vahetumiseks peaks SDE suutma edukalt püüda teiste erakondade valijaid, Keskerakond hoidma enda püsivalijaid ja Reformierakond ning IRL ebaõnnestuma uute ja mittevalijate mobiliseerimises," kommenteeris Solvak.

2011. aasta valimiste järel TÜ Riigiteaduste instituudi poolt läbiviidud valijakäitumise uuringule viidates täpsustas Solvak, et vaid Keskerakonna puhul valisid 70 protsenti nende valijatest nii 2007 kui 2011 seda erakonda. Ülejäänute puhul oli aga liikumist igasuguses suunas.

"Võib öelda, et 2007 ja 2011 aasta valimiste võrdluses vahetas kümnest valijast kolm oma erakonnaeelistust ehk üks kolmandik vahetas eelistust ja kaks kolmandikku jäid truuks," märkis Solvak.

Jättes Rohelised ja Rahvaliidu välja, võib ülejäänud erakondade kohta öelda, et keskmiselt 55 protsenti nende valijatest on erakonnatruud, ülejäänud aga tulevad kas teiste erakondade juurest ära või on siis mobiliseeritud mittevalijad ja ka esmakordsed valijad.

"Kui võtta see kolmandik, kes 2011. aastal oma parteieelistust muutis, siis pool sellest seltskonnast vahetas oma erakonnavalikut koalitsiooni ja opositsiooni piire ületades. Näiteks valis 2007 mõnda opositsioonierakonda valinutest 2011. aastal 36,6 protsenti hoopis mõnda koalitsioonierakonda ehk Reformierakonda või IRL-i. Samamoodi 2007 Reformierakonda või IRL-i valinutest valis 2011. aastal 17,9 protsenti mõnda opositsioonierakonda," lisas Solvak.

Mida siis peab opositsioon tegema, et järgmine kord võimule tulla? Opositsiooni puhul on Solvaku arvates üsna selge, et Keskerakond ei suuda teistelt erakondadelt valijaid üle lüüa ja peaks keskenduma oma püsivalijate hoidmisele. Viimastel valimistel oli Keskerakond kõige kehvem teiste erakondade valijate ülemeelitaja.

SDE-l on 2011. aasta tulemuste valguses kõige suurem potentsiaal teistelt hääli saada. Arvestades, et Keskerakonna ja SDE vahel tegelikult 2007 ja 2011 valimiste võrdluses hääli eriti ei vahetatud, ennustas Solvak, et vajalik oleks SDE jätkuv tõus ja eriti pettunud IRL-i ja Reformi valijate püüdmine.

"SDE-l on seda muidugi keeruline teha, aga peab meeles pidama, et Reformierakond oli 2011 üks edukamaid uute valijate ja mittevalijate mobiliseerijaid, valijaid lõi ta üle ka IRL-ilt, aga opositsioonierakondadelt mitte, välja arvatud õige pisut ripakile jäänud vanu Roheliste valijaid," märkis Solvak.

Nii pika valitsusperioodi järel läheb Reformil tema hinnangul järjest raskemaks teiste erakondade valijaid võita ja neil oleks kõige mõistlikum püüda jätkuvalt mobiliseerida mittevalijaid. IRL-il eesmärgiks on pigem mittevalijad ja endised Reformierakonna valijad, sest 2011. aastal oli umbes 15 protsenti nende valijatest vanad Reformi valijad, Reformi puhul seevastu oli endiseid IRL-i valijaid vaid 6,1 protsenti.