EELK peab oluliseks eestlaste vaimulikku teenimist kogukondades, kus eestlus on elavana alles, ütles Arho Tuhkru EELK konsistooriumist BNS-ile. "Surnuaiapühad, ülestõusmispühad, jõulud, jaanipäev ja vabariigi aastapäev ongi tihtipeale ainsad, kui kokku tullakse ja eesti keeles räägitakse, lauldakse. Emakeelsed jumalateenistused on selle lahutamatu osa ja kultuuri säilitamise üks komponente," sõnas Tuhkru.
"Kiriklik teenimine koos eesti keele tundidega on kõige selgem nähtav märk, et me hoolime nendest eestlastest ja neil on võimalus kokku tulla ja eesti keeles rääkida ja omi pühi pidada. Siia lisandub muusika ja rahvatants ning kultuuripärandi kogumine ja säilitamine," selgitas Tuhkru.
Tuhkru kinnitusel ei näinud rahvuskaaslaste programmi nõukogu algselt ette vahendeid tänavu rahvuskaaslaste kiriklikul teenimisel, kuigi kirikule olid kohustused ja ülesanded jagatud programmi täitmiseks. "Haridusminister Jaak Aaviksoo toonitas, et see on riiklik programm, kuna ülesanded ning kohustused on võetud, siis tuleb ka tagada nende täitmine nii palju kui võimalik. Seega kirikule eraldatakse toetus eestlaste teenimiseks," ütles Tuhkru. Programmi osa on tema kompleksne ning puudutab lisaks Venemaale ka Lätit, Leedut ja Ukrainat. Millal täpselt leping sõlmitakse on hetkel lahtine, kuid EELK on Tuhkru kinnitusel esitanud oma ettepanekud.
Väliseestlaste kogukondade teenimine Lääne-Euroopas - Inglismaal, Saksamaal, Rootsis, Kanadas, USA-s ja Austraalias antud hetkel sinna ei kuulu.
Eelmisel aastal teeniti Peterburis kaks korda kuus, Petseri ja Riia kogudustes vähemalt kord kuus, kaks korda Moskvas ja Vilniuses. Lisaks Krimmis, Siberis Krasnojarski krais Ülem-Suetukis, Ülem-Bulanis ja mujal. Krasnodari krais Sotshi ja Krasnaja Poljana ning Abhaasia eestlaste kogukonnad Salme, Sulevi, Estonka ning Suhhumi.
