„Mis on linnukesel muret, kus ta saab ja mis ta sööb? Tema loodab Looja peale, tõstab lauluhääle kõrgelt taeva poole...“ Just see vana lauluviisike tuli meelde, kui lugesin viimast Katrin Buchanani lähetist Delfile Londonist selle kohta, kui nõme on elu Eestis.

Olen nõus, et kriitiline ellusuhtumine viib arengut edasi. Kuid samas olen seda meelt, et kriitika olgu konstruktiivne, tuginegu õigetele faktidele ning olgu lahendusi pakkuv. Seda enam, et tegemist on noore autoriga, kellelt võiks oodata häid ideid, kuidas Eesti elu paremini korraldada. Paraku on senine kriitika kõlanud pigem vingumisena, et ei see ega teine asi Eestis ei kõlba.

Buchanani viimase kirjatüki "rosinaks koogi sees" on Eesti seadmine ühele pulgale Nigeeriaga. Raske öelda, mis alusel selline võrdlus noore autori kõrvade vahel on sündinud. Igatahes pole tal ilmselt olnud viitsimist pilku heita selle Kesk-Aafrika riigi elustandarditele.

Olen nõus, et 200 eurot kuus äraelamiseks on väike summa. Isegi 300-eurone pension või 290-eurone alampalk pole asjad, mille üle saaksime uhked olla. Kuid ka nende numbrite valguses on alandav lugeda Eesti võrdlust Nigeeriaga, kus 2010. aasta seisuga elas 45% elanikkonnas allpool Maailmapanga nimetatud vaesuspiiri, milleks on 1,25 dollarit päevas. Kahju, et sellised "arvamusliidrid" Eesti kohta sellist põhjendamatut laimu levitavad.

Elust maal

Mis puudutab võrdlusi elust maapiirkondades Eestis ja Suurbritannias, siis siinkohal võin öelda, et ka Eestis elab talunik, maaomanik või ettevõtja hästi. Mis aga puudutab maaelanikkonda laiemalt, siis soovitan noorel autoril käia ka mõne Ühendkuningriigi maapiirkonna kaupluse juures või veel parem pubis. Seal avaneb üpris sarnane pilt mitte ainult Eestiga - kogu vana Euroopa maapiirkonnad on võrreldavad.

Nii Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal kui ka Hispaanias istuvad püsikunded kõrtsides ammu enne keskpäeva, kohalikud trimpavad kõige odavamat õlut või veini või ka kangemat kraami. Vähemalt kolmandiku kundedest moodustavad naised ja mis põhiline - hammastega on enamikul probleeme!

Hambaarsti teenus on Suurbritannias maailma kallemaid ja seda teenust ei saa kahjuks ka selles riigis igaüks omale lubada. Hambaarsti visiidile minekuks peab enamik inimesi millegi muu kõrvalt kokku hoidma, olgu see Euroopas, USAs või Jaapanis. Kusjuures Eestis hüvitatakse pensionäridele proteeside tarbeks 255,65 eurot.

See, et autor ühes Eesti maakohas nägi poe juures paari joodikut ringi uitamas, ei tähenda veel seda, et kogu meie maarahvas vireleks. Enamus maainimesi tuleb endaga toime nagu ka linnainimesed. Elan ka ise maal ja näen tegelikkust väga lähedalt. Lisaks sellele käin väga tihti Eestis maapiirkondades, eeskätt Virumaal.

Väita, et Eestis elavad maal enamjaolt ainult vaesed, on ülimalt naiivne, et mitte öelda süüdimatu. Kõige parema ülevaate Eesti maaelanikkonna elatustasemest võiks saada valla sotsiaalametnikelt.

Kremli propaganda?

Tegelikult paneb mind seda artiklit kirjutama hoopis küsimus, kelle huvides taolist laimu on vaja levitada? Hiljuti juhtusin vestlema oma Läti kolleegiga, kes kirjeldas mulle üksikasjalikult, kuidas viimastel aastatel on Lätis täheldatav Kremli propaganda suurenemine. See imbub ühiskonda läbi läti enda lugupeetud arvamusliidrite ja ühiskonnateadlaste, kes süstemaatiliselt halvustavad Lätit kui riiki.

Ja tõepoolest, Lätist on suurenenud noorte äravool mujale Euroopasse. Kas ka meie autori eesmärk on ässitada inimesi Eestist ära kolima? Ma küsiksin ka nii - miks siis noor daam ei tule ja ei tee asju ise paremini? Miks halvustatakse Eesti noori, kes jäävad Eestisse kas riigiametisse või poliitikasse?

Need arvamuslood on ka mõnitavad kõikide tublide riigiametnike ja ettevõtjate suhtes, kes on Eestit 20 aastat ehitanud. Nad ei ole jalga lasknud, et elada kusagil võib-olla ehk kergemat elu. Ei, nad on jäänud selleks, et ehitada oma riiki tulevastele põlvedele. Kui kõik käituksid linnukese kombel ja lendaksid Londonisse, siis poleks varsti enam sealt kellelegi siristada, kuidas olla või mitte olla.

(Autor on Ihasalu küla elanik, Euroopa Parlamendi liige ja endine välisminister.)

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena