Vene fond Russki Mir on rahastanud Läti poliitikuid

Venemaa fond Russki Mir on Lätis rahastanud enam kui 20 ühendust, seejuures on raha saanud ka tuntud poliitikud, kirjutab neljapäeval nädalaleht Ir.

Väljaanne viitab seejuures uuriva ajakirjanduse keskuse re:baltica andmetele, vahendab BNS.

Fondi Russki Mir asutas 2007. aastal toonane presidendi Vladimir Putin.

Re:baltica hinnangute kohaselt on fond alates 2008. aastast eraldanud Lätile üle 170 000 euro. Raha kulutati kultuuriüritustele, konverentsidele, raamatute kirjastamisele ja filmidele.

Uuring näitab, et ehkki Russki Mir esitleb end kultuuriorganisatsioonina, on raha saajate seas ka poliitikud, kaasa arvatud Läti saadik Euroopa parlamendis Tatjana Ždanoka, Vene-meelse Üksmeele Keskuse liider ja Riia linnapea Nils Ušakovs ning hiljutise, vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi korraldaja Aleksandrs Gaponenko.

Ždanoka ütles, et temaga seotud ühendused on Russki Mirilt saanud ühtekokku umbes 30 000 eurot ning et peaeesmärgiks on saavutada vene keelele Euroopa Liidus ametlik staatus.

Infot Russki Miri poolt toetatavate ühenduste kohta on saadud organisatsioonide internetilehekülgedelt, kuna vaid üks Läti ühendus on oma aastaaruandes viidanud raha saamisele Venemaalt. Teised on kasutanud võimalust lisada oma aruannetesse anonüümsed annetajad ning maksuametil puudub võimalus kogu infot kontrollida.

2011. aasta seisuga on Russki Miril üle kogu maailma 66 keskust. Organisatsiooni esimene keskus Balti riikides asutati 2008. aastal Tallinnas ning praeguseks tegutseb ka kaks keksust Lätis ning kaks Leedus.