"Momendil on SDE toimivam rahulolematuse ja protesti väljendamise sümbol, mis iseenesest aga ei tähenda, et kui täna oleksid valimised, saaksid nad samapalju hääli kui Reformierakond," kommenteeris Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp Delfile.
Kilp ütles, et valimiste lähenedes muudavad valitsusparteid kindlasti oma hoiakuid.
"Kui vaadata euroliiduga liitumise järgsetele valimistele tagasi, on väga tõenäoline, et ka lähituleviku valimised keskenduvad rohkem rahvusidentiteedile ja –lojaalsusele," kõneles ta.
Samas jäävad Kilbi hinnangul varju sotsiaalmajanduslikud küsimused, mistõttu SDE-l saab väga raske olema realiseerida positiivset hetkeseisu samaväärseks valimistulemuseks.
BNS-i tellitud TNS Emori uuringu järgi on SDE tõusnud Eesti kõige populaarsemaks erakonnaks. SDE toetus on 30 protsenti ja Reformierakonnal 29 protsenti. Järgnevad Keskerakond 23 ja IRL 12 protsendiga.
Kilp ütles, et sotside populaarsuse tõusu puhul ei olnud oluline mitte streik iseenesest ega ka streikijate nõudmised, vaid streikijate arv, mis pani nii meediat kui ka eksperte valitsusega rahulolematusesse tõsisemalt suhtuma.
"Selle tulemusena on meil praegu aeg, mil "valitsusega rahulolematus" on arusaadav – isegi valitsuskoalitsiooni poliitikud ütlevad, et "nad saavad õpetajatest aru"," selgitas ta ja lisas, et samal ajal on teine opositsioonierakond - Keskerakond - seesmises kriisis.
