Haridustöötajad soovivad palgaläbirääkimistega alustada aprillis
Haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik ütles Delfile, et õpetajate esindajatena soovib liit alustada palgaläbirääkimistega aprillis kui hakatakse järgmise aasta riigieelarvet paika panema.
„Aprillis on paras alustada, sest kui riigieelarve eelnõu esialgsetes projektides raha õpetajate palgatõusuks ette ei nähta, siis ei ole loota, et see sinna hiljem ilmuks,“ ütles Rondik ja lisas, et riigieelarve eelnõu peab olema valitsusele esitatud septembris.
„Meie räägime ikka 20-protsendilisest palga almmäärade tõstmisest. See on miinimummäär, mis peaks olema vastava ametijärguga õpetajal. Praegune õpetajate palga alammäär on 2008. aasta tasemel.“
Õpetajate palga alammäärade tõstmine viiendiku võrra tähendanuks tänavuse riigieelarve kasvu 0,56 protsendi võrra. Maksulaekumise kasv lubab Rondiku sõnul eeldada, et järgmise aasta eelarve tuleb tänavusega võrreldes suurem ja see tähendaks protsentides väiksemat mahu kasvu.
Koos palgaläbirääimiset ettepanekuga saatis haridustöötajate liit osapooltele ka oma ettepanekud, mis pandi kokku õpetajate streigil kõlanud ettepanekutest. „Need ei ole kõik sellised, mida homme või ülehomme saab rakendada, vaid osa neist on pikaajalisemad — kokku paar lehekülge,“ ütles Rondik.
Ta avaldas lootust, et valitsusel ja omavalitsuste esindajatel on tahtmine järgmisest aastast õpetajate alampalka tõsta. „Õpetajate streik ja miitingud peaksid valitsuse üles äratama, mõni on juba üles ärganud, aga võib-olla mõned magavad edasi.“
Rondiku sõnul lubas minister Jaak Aaviksoo riigikoolides õpetajate palka tõsta 1. septembrist. „Kui paljud omavalitsued seda teevad, ei oska öelda,“ rääkis ta ja lisas, et seni on seda ka tehtud ning tõi näiteks klassijuhataja tasu, mida paljud omavalitsused maksavad.
Rondik ei usu, et raha vabaneks sisemiste ressursside arvelt ja koolivõrgu korrastamisest nagu praegu on soovitatud. „See ei vabasta raha, vaid nõuab hoopis raha juurde,“ ütles ta ja tõi näiteks transpordi korraldmaise ning õpilaskodude ehitamise. „Raha võib vastupidi hoopis puudu tulla.“
7.-9. märtsil toimunud streigist ja hoiatusstreigist võttis osa 682 haridusasutuses kokku 17 234 haridustöötajat. Streigis osales 354 koolis 10 056 ja 328 koolieelses või muus haridusasutuses 7178 haridustöötajat.
Neist osales 1-päevases streigis 9468, 2-päevases streigis 3094 ja 3-päevases streigis 4672 õpetajat ja haridustöötajat, on kirjas haridustöötajate liidu kodulehel.
