Lastevanemate liit haridusministrile: ärge riskeerige meie laste tulevikuga
Lastevanemate liit saatis 15. jaanuaril haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole kirja, milles edastavad oma mõtted koolivõrgu korrastamise kohta.
Lapsevanematele valmistavad nimelt muret olulise õppekavamuudatuse puudumine, allesjäävate põhikoolide suutmatus pakkuda kvaliteetset õpet, gümnaasiumihariduse kättesaadavus ning koolide kui vaimse elu keskuse hääbumine.
Õpetajad kolivad mujale
Lastevanemate arvates peaks gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolis toimuma koos olulise õppekavamuudatusega. "Oleme seisukohal, et gümnaasiumi õppekavas võiks õpilaste poolt tõeliselt iseseisvalt valitavate ainete osakaal olla kaugelt suurem kui "riiklikult ette kirjutatutel" – praegune süsteem, kus kõik õpilased peavad õppima (väikeste variatsioonidega) kõiki õpeaineid, kuulub paraku samasse ajajärku kui "keskkooli tüüpi" koolid ning tuleks koos vastava koolitüübi kaotamisega ajaloo prügikasti saata," teatavad lapsevanemad ministrile saadetud kirjas.
Samuti valmistab liidule muret ka asjaolu, et paljud allesjäävad põhikoolid ei pruugi pärast kavandatavaid muudatusi enam suuta pakkuda kvaliteetset õpet, kuna olukorras, kus väikese kooli gümnaasiumiosa likvideeritakse, võivad koolidest ära kaduda paremad aineõpetajad, kes "kolivad" koos gümnaasiumõpilastega suurematesse keskustesse, sest koos gümnaasiumiosaga kaob ära suur osa nende tööst.
"Oleme arvamusel, et radikaalseid muudatusi ei tohiks koolivõrgus esile kutsuda enne, kui on tagatud piisaval hulgal kvaliteetsete ning kaasaegseid õppevahendeid ja õpetamismeetodeid kasutama õpetatud „multi-õpetajate“ (keemia-bioloogia-füüsika-geograafia; ajalugu-inimeseõpetus-loodusõpetus-võõrkeel vms) olemasolu kõikides allesjäävates koolides," ütlevad lapsevanemad.
Juurdepääs haridusele halveneb
Lisaks eelpool mainitule, tekitab lastevanemates sügavaid kõhklusi uue koolivõrgu puhul gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine kõikidele soovijatele.
"Kuna keskhariduse omandamine on Eesti Vabariigis vabatahtlik, siis pelgame, et gümnaasiumite koondumisel suurematesse keskustesse võib paljude kehvemal järjel peredele juurdepääs keskharidusele oluliselt halveneda – kaasnevad ju kodust kaugele kooli käimisega terve hulk selliseid kulusid (sõidu-, toidu- ja elamiskulud), mida kodus elaval õppuril ei ole. Samuti lisandub (igapäevaselt?) kaugele kooli sõitmisel mõttetu ajakulu, mida praegu on võimalik kasutada näiteks huvitegevuses osalemiseks," leiavad lapsevanemad.
Lastevanemate sõnul pendeldavad tänasel päeval paljud täiskasvanud kodu ja keskuste vahel, sest neil puudub võimalus kodu lähedal kvalifikatsioonile vastavat tööd leida. "Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui tulevikus peaksid samamoodi hakkama pendeldama juba ka vanemate klasside õpilased. Ütlete, et alternatiiviks pendeldamisele võiksid olla õpilaskodud? Kui paljude linnades tegutsevate koolide juures sellised kodud olemas on? Kes ja millal peaks need ehitama? Kes nende ehitamist neis elamist finantseerima? Õpilaskodus elamisel, aga kooli ja kodu vahel edasi-tagasi pendeldamise tõttu paratamatult pikemaks venivate koolipäevade jooksul ei piisa lapsele enam ühest einest – kes kompenseerib peredele sellega seonduvad kulud?" küsivad lapsevanemad ministrilt.
Kogukonna vaimse elu keskuse surm
Lastevanemate liidu teatel on suureks probleemiks ka reformi käigus kooli ja seega ka kogukonna vaimse elu keskuse hääbumine. Liidu arvates toob õpilaste suurematesse koolidesse kokku ajamine kaasa sisuliselt koolipidajate kulude suurenemise koolidesse alles jäävate õpilaste kohta, sest majad vajavad kütmist-valgustamist-koristamist sõltumata sellest, kas seal õpib nelisada või kolmsada või kasvõi napilt sadakond last ning siit võib koolipidajail tekkida soov ja vajadus väikekoolide täiendavaks sulgemiseks.
"Võib ju kõlada irisemisena ning tunduda pidurdamisena, kui nõuame enne lõpliku otsuse tegemist põhjalikke teadusuuringuid (kasvõi oodata ära käimasoleva rahvaloenduse tulemused), kuid uskuge, see ei tulene mitte meie pahatahtlikkusest ning püüdest Teie poolt käivitatud protsesse pidurdada, vaid siirast palvest mitte riskeerida meie laste tulevikuga, sest nii nagu Teiegi, soovime ka meie oma lastele parimat," kutsuvad lapsevanemad lõpetuseks haridusministrit üles tegema põhjalikemaid uuringuid koolivõrgu paremaks korrastamiseks.
