Haridusministeerium: paljud õpetajad peavad hakkama andma mitut õppeainet

Haridus-ja teadusministeeriumi teatel oli omavalitsustele saadetud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähteülesande eelduseks, et suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu suudavad oma gümnaasiumivõrgu korrastada iseseisvalt ning nendes linnades ei ole probleemiks nelja või viie paralleelklassiga gümnaasiumide korraldamine.

"Maakonnakeskustesse peavad samuti kindlasti jääma gümnaasiumid, kus on vähemalt kolm paralleelklassi. Ülejäänud kuuluvad niinimetatud regionaalsete erandite alla," selgitas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Ladva sõnul analüüsib ministeerium praegu omavalitsuste ja maavalitsuste esitatud ettepanekuid ning seejärel tuleb omavalitsustega taas läbirääkida, kas ühes või teises paigas väljapool suuremaid linnu ja maakonnakeskusi on mõttekas säilitada gümnaasium.

"Enne seda ei ole võimalik allesjäävate gümnaasiumide nimekirjast rääkida. Seejuures pole vähetähtis asjaolu, et vastavalt seadusele avab, sulgeb ja korraldab ümber koole omanik, kuid Eestis on koolide omanikeks valdavalt kohalikud omavalitsused, mis on oma otsustes sõltumatud," rääkis Ladva.

Ladva selgitas, et õpilaste arv on kümmekonna aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra, kuid ametikohtade arv koolides on jäänud samaks. Koolides, mis muutuvad gümnaasiumist põhikooliks, tuleb mitmetel õpetajatel Ladva sõnul olla edaspidi mitme aine õpetajad. "Ülikoolidele on juba edastatud ülesanne, et edaspidi tuleb ette valmistada mitmekülgsemaid õpetajaid, keda on tarvis just põhikoolides," rääkis Ladva.

Üksteist maakonda on esitanud haridusministeeriumile ettepanekuid maakondliku koolivõrgu tuleviku kohta. Olemasolevate ettepanekute alusel soovitakse 60 gümnaasiumi säilimist, liites siia vastamata maakonnad ja Tallinna, ligineb see arv 100ni. Maakondlikes ettepanekutes on oodatust rohkem erandipakkumisi, kus väga väikese gümnaasiumiosaga põhikool tahetakse siiski säilitada.

Gümnaasiumireformi üleminekuajaks soovitakse valdavalt kolm aastat või 3-5 aastat. Paljud omavalitsused leiavad, et otsused tuleks teha ruttu ning siis anda mõistlik üleminekuaeg.