Ohtlikud eurokraavid niipea ei kao: tee-ehitus läheks liiga kulukaks

Öeldes "eurokraav", võib suvalises autojuhtide seltskonnas valla päästa samasuguse sõnasõja kui alamakstud õpetajatele Kreeka abipaketist rääkides. Miks ikkagi tehakse meie maanteede servad selliseks, et sinna sattujad tihtipeale enda ja auto sodiks sõidavad?

“Heal maanteel ulatub asfaltkate tee servani, Eestis pole see kombeks. Seevastu armastab meie maanteeamet häid sügavaid maanteekraave, kuhu autodel oleks hea sisse sõita, et siis üle katuse rulluda. Võrdluseks: näiteks Leedus Vilniuse-Kaunase maanteel puuduvad maanteekraavid. Tee kõrval on 10-20 meetrit lauget kallakut. Teelt väljasõit ei tekita sel juhul autole ega inimestele vigastusi, meil lõpeb see enamasti raskete vigastuste või surmaga,” kirjutas ka spordi- ja taastusravi arst Toomas Karu Postimehe arvamusküljel.

Maanteeameti planeeringute osakonna spetsialistid selgitavad, et tee ehitatakse looduslikule pinnasele, mille peale tehakse vett minema juhtiv dreenkiht. Seejärel liiv ja killustik ning kõige lõpuks sõidutee kate. Oma osa mängib ka pinnasevesi — kui see tungib tee konstruktsiooni, on tagajärjeks külmakerked ja tee kandevõime väheneb. Uue tee elueaks kujuneb nii umbes üks aasta. Seepärast tulebki kraavid üsna sügavad teha.

Loe pikemalt Õhtulehest!