Minister Aaviksoo tutvustab kabinetile üldhariduses kavandatavaid muutusi
Ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütles Delfile, et minister küsib valitsuselt heakskiitu, et üldhariduse edasist käekäiku puudutavate kavatsustega edasi minna.
Mis ettepanekuid täpselt Aaviksoo kabinetile tutvustab ei saa Ladva sõnul veel välja öelda. „Eks need on kõik varem väljakäidud ideed, millele minister kabineti heakskiitu küsib,“ lausus ta.
Igas gümnaasiumis hea haridus
Aaviksoo poolt ettevalmistatud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused näevad ette, et õpilastel on võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, võimalus valida mitme omavahel selgelt eristuva õppesuuna ja erinevate valikainete vahel.
Gümnaasiumides on kvalifitseeritud õpetajaskond, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas ning kaasaegne õpikeskkond, milleks riik taotleb Euroopa Liidu tõukefondidest aastatel 2014 kuni 2020 vahendeid.
Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast ning suuremates linnades viis paralleelklassi ehk 540 õpilast.
Minister on arutluseks jagatud projektis välja toonud, et piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt.
Õpetajaamet on tervik
Õpetaja ametikoha ümberkujundamise lähtealustes on eesmärkidena välja toodud, et töö õpetajana on tervik ning õpetaja ametis on tagatud vääriline töötasu. Õpetajakutse süsteem ja töötasustamise alused toetavad tulemuslikkust ja enesearendust.
Koolijuhile antakse aruteluks saadetud projekti järgi määrav roll personali- ja palgapoliitika kujundamisel.
Õpetaja ametikohal töötab õpetaja töölepingu alusel ning klassijuhataja kohustuste korral vähendatakse teisi tööülesandeid. Õpetajale kehtib lühendatud üldtööaeg ja kahekordne puhkuseaeg.
Õpetaja palk sõltub kutsetasemest ja töö tulemuslikkusest ning üldtööajal määrast. Ületunnitöö kuulub hüvitamisele.
Täiskoormusega õpetaja ametipalk peab ületama kehtestatud palga alammäära ning 2015. aastaks peab see olema 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest palgatasemest.
Aaviksoo on varem rääkinud, et olukorras, kus õpilaste arv on oluliselt langenud ja riik annab seitse protsenti SKT-st haridusele, tuleb teha süsteemi sees muudatusi, mitte suurendada riigieelarvest õpetajate palkadeks kuluvat summat. Samuti on ta rääkinud toetusest noortele õpetajatele.
