Politoloog: Eesti poliitikas tuleks kehtestada sookvoodid

Politoloog Anu Toots leiab, et kuna demokraatia areneb, aga suhtumine soolisesse võrdõiguslikkusesse ei ole paranenud, siis tuleks poliitikas kehtestada sookvoodid.

„Kui meil on rohkem naisi, siis on otsustamine mitmekesisem,“ leidis Toots ETV saates „Vabariigi kodanikud“. Sooliselt kirjud ja ka vanuseliselt kirjud kollektiivid on tema sõnul palju edukamad. „Parlament on organisatsioon nagu iga teinegi,“ tõdes Toots.

Politoloogi sõnul on võimuvõitlus karm ja mehi leidub rohkem seal, kus jagatakse raha. Ta märkis, et kohalikes volikogudes on küll naisi, kuid juba linnavalitsustes, kus jagatakse raha, on mehed ülekaalus.

Ta meenutas Norra kogemust, kus kvootide kehtestamise eel kardeti, et pole piisavalt naisi, kuid hiljem selgus siiski, et leidus piisavalt sobilikke naisi juhtorganitesse.

Tootsi sõnul ei tohiks kvooti tõlgendada kui kingitust kellegi armust. „Ma ei mõtle kunagi, et mulle anti professori tiitel sellepärast, et oleks mõni naisprofessor ka,“ sõnas Toots.

IRLi fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Kaia Iva märkis, et naiste esindatus ei ole naiste küsimus, vaid ühiskonna küsimus. Iva on isiklikult seadustatud kvootide vastu. Ta tunnistas, et valimisnimekirju kokku pannes on naiste esindatus erakonnas alati jutuks olnud.

Äripäeva ajakirjanik Meelsi Mandel tõi välja, et naisettevõtjatest juhid sookvoote ei poolda, sest see on nende meelest alavääristav. „Kui valitsuses oleks naisi rohkem, oleks ehk arrogantsust vähem,“ leidis Mandel samas.