Analüüs: kriminaalasjades mõistetakse hüvitis kergemini välja kui tsiviilasjades
Analüüsis vaadeldi, milliseid asjaolusid on kohtupraktikas peetud mittevaralise kahju väljamõistmist õigustavateks erandlikeks asjaoludeks, mida näeb kahju hüvitamise alusena ette võlaõigusseadus. Samuti, milline on see lähedaste isikute ring, kellele sellise kahjuhüvitise väljamõistmine on kohtupraktika kohaselt õigustatud, teatas riigikohus.
Analüüsi objektiks oli 28 kohtuasja, neist üheksa tsiviilasja, 18 kriminaalasja ja üks haldusasi. Analüüsitud lahendeid oli kokku 54. Sagedasemateks surma põhjustamise juhtumiteks olid liiklusõnnetus, isikuvastane kuritegu ja tööohutuse nõuete eiramine.
Hüvitist ei mõistnud kohus välja üheski tsiviilasjas – kuuel juhul oli vastutuse koosseis küll täidetud, kuid puudusid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustavad erandlikud asjaolud, kolmel juhul ei olnud täidetud vastutuse koosseis (puudus kas kostja õigusvastane tegu või põhjuslik seos õigusvastase teo ja kannatanu surma vahel).
Kriminaalasjade kohtupraktikas tuli ette nii hüvitise väljamõistmist kui ka väljamõistmata jätmist. Haldusasjas, milles kaebaja nõudis talle väidetavalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, leidsid kohtud, et psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutatud isikule tervishoiuteenuse osutamine on eraõiguslik tegevus ja sellega seotud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule.
Kohus arutas kokku üheksat surmaga lõppenud liiklusõnnetuse juhtumit, neist kahel juhul lahendas mittevaralise kahju hüvitamise nõude tsiviilasju arutav kohus. Ühel juhul oli tegu alaealise lapse kaotanud ema nõudega ja teisel juhul mõlemad vanemad kaotanud täisealise poja nõudega.
Mõlemas tsiviilasjas asus kohus seisukohale, et puuduvad hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud, sest hagejate seisund vastab tavapärasele leinale.
Lein pole erandlik asjaolu
Analüüsist nähtub, et kohtud sisustavad erandlikke asjaolusid väga erinevalt. Tsiviilasjades rõhutavad kohtud üsna ühetaoliselt, et kui ei ole tõendatud üleelamiste eriline raskus, rasked tagajärjed või surma vahetu pealtnägemine, siis ei ole tõendatud ka erandlike asjaolude esinemine. Kohtud on tsiviilasjades näiteks leidnud, et ajutised psühholoogilised või isegi psühhiaatrilised probleemid ei anna veel alust pidada üleelamisi erakordseks.
Seevastu kriminaalasjades (ja eriti just surma tahtliku põhjustamise korral) on vaikivalt välja kujunenud eeldus, et lähedase langemine isikuvastase kuriteo ohvriks põhjustab raskeid üleelamisi, mida ei pea eraldi tõendama. Nii võib tõendamiskoormus olla tsiviilasjas suurem kui kriminaalasjas.
Analüüsist nähtus, et kohtu antud hinnang asjaolude erandlikkusele ja sellest tulenevalt ka hüvitise väljamõistmine võib teatud juhtudel (eelkõige nt liiklussüütegude puhul) erineda sõltuvalt sellest, kas asja vaatab läbi tsiviilasju või kriminaalasju lahendav kohus.
"Kuigi mõnes mõttes on paratamatu, et kriminaalasja lahendav kohus asub mõnevõrra enam kannatanu poolele, ei tohiks see nii olla, sest iga tsiviilhagi läbivaatav kohtunik peab suutma mõista õigust tsiviilkohtumenetluse ja eraõiguse reeglite järgi, pidades muu hulgas silmas põhimõtet, et eraõiguslikud kahjuhüvitised ei ole üldjuhul karistuslikud," hindas analüüsis kohtupraktika analüütik Margit Vutt.
Iga kaasus on ainulaadne
Uuritud kohtupraktika kohaselt on hüvitise väljamõistmist õigustanud näiteks lähedase isiku surma vägivaldne põhjustamine ja lähedasele sellest tekkinud kannatused ning psüühikahäired kogumina, samuti tahtliku isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud (jõhker mõrv, surnukeha tükeldamine, hukkunu rasked ja nähtavad vigastused, kuriteo jäljed kodus vmt).
Analüüsitud lahenditest nähtuvalt peab kohtupraktika lähedaseks, kelle surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist on õigus nõuda, enamasti abikaasat, elukaaslast, lapsi, õdesid-vendi ja vanemaid.
Analüüs tõi välja erinevusi kahjuhüvitiste väljamõistmises kriminaalasju ja tsiviilasju lahendavate kohtute praktikas, kuid kokkuvõttes tõdeti ka, et erandlike asjaolude esinemine tuvastatakse igas konkreetses kohtuasjas paljude asjaolude kogumina, sest iga kaasus on ainulaadne.
Sealjuures rõhutati, et kohtupraktika ei tohiks mittevaralise kahju väljamõistmisel kasutada karistuslikke argumente, sest võlaõigusseaduse alusel välja mõistetavat kahjuhüvitist ei saa pidada karistuseks.
