VIDEO: Valitsus toetas elamislubade väärkasutamise ohtu vähendavat eelnõu
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on muudatuste eesmärk viia miinimumini sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise risk ja kindlustada, et elamisloa saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule.
Vaher ütles valitsuse pressikonverentsil, et eelnõuga on püüdnud leida positiivset tasakaalu. Ta rääkis, et eelnõuga ei taheta kahjustada Eesti atraktiivsust nendele välismaalastele, kes toovad Eestile lisaväärtust. „Kõik, kes soovivad meie majandust arendada või haridusse panustada, on teretulnud,“ lauaus Vaher.
Selleks sätestatakse eelnõus elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.
Elamisloa saamiseks peab välismaalase firma olema registreeritud viis kuud
Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks.
Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.
Vaher märkis, et uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloa andmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamisluba kasutada eesmärgipäraselt.
Tema sõnul ei pea välismaalane äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.
Korraga võib olla mitme firma juhatuses
Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõu kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu.
Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes.
Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut.
Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.
Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi.
Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.
Seadusemuudatused peaksid eelnõu järgi jõustuma 1. juulil.
Mäletatavasti sai eelmise aasta lõpus IRL liikmeid puudutanud elamislubade skandaal alguse just sellest, et elamislube anti välja ärimeestele, kes olid Eestisse registreerinud vaid fiktiivsed äriühingud.
