Lauri Leppik: pensionäride arv on kasvanud töövõimetute arvelt
Müstiline 400 000 pensionäri piir ei ole nii palju seotud rahvastiku vananemisega, vaid tegelikult on väga suure panuse viimasel kümnendil andnud töövõimetuspensionäride arvu kasv, ütles Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor ja sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.
Leppik tõdes, et nii suur kui 400 000, ei ole pensionäride arv kunagi olnud. „Üldarvu on üles toonud just töövõimetuspensionäride arvu kasv ja sellega tuleb kindlasti ja kiiresti tegeleda,“ rääkis Leppik Delfile.
Leppiku sõnul on eriti murettekitav, et töövõimetuspensionäride arv on suurenenud pensionieelses vanuses. „Tegelikult on murettekitav see, et kasv on suur olnud ka madalamates vanuserühmades,“ lausus ta. „Siin on põhjuseks regionaalne tööpuudus ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis tähendab kehvemat tervist ja kehvemat sissetulekut ja need kanaliseeruvad.“
Üle 60-aastaste hulgas on töövõimetuspensionäre 8700, vanuses 55-59 aastat 22 724, vanuses 40-54 aastat 36 430, vanuses 25-39 aastat 15 811 ning vanuses 18-24 aastat 5 458 inimest. Alla 18 aastaseid töövõimetuspensioni saajaid on ligi 1000.
Võluvitsa pole
Leppiku sõnul ei ole võluvitsa ega lihtsaid lahendusi.
„Ma kardan, et kui lihtsate lahenduste teed minna ja inimeste ees üks uks kinni panna, siis need, kellel häda käes, leiavad teise ukse, kuidas sotiaalkindlustussüsteemi siseneda,“ kõneles Leppik.
Tema sõnul tuleb tegeleda nendega, kes tulevad töövõimetuspensioni taotlema. Vaadata, mis nende tegelikud mured on, mitte lasta neil üldise kehtiva korra järgi lihtsalt pabereid vormistada. „Seni menetletakse meil juhtumeid ja ei tegeleta individuaalselt, ei vaadata, mis on inimste tegelikud mured,“ kritiseeris Leppik praegust süsteemi.
Valitsus andis täna sotsiaalministeeriumile volitused töötada aasta jooksul välja töövõimetuskindlustuse seadus, mis muu hulgas näeb ette ka erakindlustuse kaasamist ja igale inimesele individuaalse plaani koostamist.
Vanaduspensionäride arv on püsinud stabiilsena
Leppik, kes on endine sotsiaalministri nõunik ja pikaaegne sotsiaalkindlustusspetsialist, rääkis, et kui vaadata natuke hoolikamalt, kust suur pensionäride arv kokku tuleb, siis laias laastus ligi 300 000 on vanaduspensinärid ja nende arv ei ole viimasel kümnendil eriti kasvanud. Ta tõi näiteks välja, et 2009. aastal oli see 297 000 ja 2012. aasta alguses ka sama palju.
„Vanaduspensionäride arv on püsinud stabiilsena viimasel kümnendil,“ kõneles Leppik. „Ühelt poolt on küll oodatav eluiga pisut kasvanud ja 80-aastaste ja vanemate pensionäride arv samuti, kuid teiselt poolt on jälle pensioniiga tõstetud, mis on pidurdanud vanaduspensionäride arvu kasvu.“
Kui see trend jätkub, siis ei näe Leppik põhjust nii mustaks stsenaariumiks nagu majandusteadlane Andres Arrak ennustab.
