Andra Veidemann: kas valija tahab näha truudust aadetele või erakonna juhile?

Tänane sotsiaaldemokraat ja Tallinna linnavolikogu liige Andra Veidemann, kes 1990-ndatel Keskerakonnast lahkus ja Arengupartei asutas, meenutab toonast lahkumist ja soovitab valijatel mõelda küsimusele, mida nad ikkagi näha tahavad - kas truudust aadetele või truudust erakonna juhile?

„Olukorrad on muidugi erinevad, kuid kindlasti on siin paralleele,“ ütles Veidemann Delfile. „Ma soovin täna erakonnast väljaastujatele õigeid otsuseid ja et neid ei loobitaks kividega surnuks enne kui nad on jõudnud teha oma valikud.“

Veidemann meenutas 1995. aasta lindiskandaali ja 1996. aasta kevadet, kui toimus kohtuistungit meenutav Keskerakonna kongress, kus Edgar Savisaar tuli tagasi partei esimeheks. Sellele oli eelnenud 5-6 kuud aega, kui Veidemann ise oli formaaljuriidiliselt Keskerakonna esimees.

Mis on erakond?

Veidemanni sõnul paistab talle tänaste uudiste kommentaare lugedes silma, et Eesti avalikkuses on segaseks jäänud see, mis asi on erakond. „Kas erakond on ühe inimese või grupi liidrite eneseväljendamise vahend või on see tõepoolest suurem hulga inimeste ühiste huvide väljendamise vahend,“ küsis ta.

Kui inimesed jätkuvalt on seda meelt, et ainus õige erakonna juhtimise viis on autoritaarne ja eksisteerib vaid kaks võimalust - kas sa oled meie poolt või meie vastu - siis milleks üldse pluralism?

Teda paneb imestama, kui tänastele või ka varasematele erakonnast lahkujatele heidetakse ette, et kõik, mis nad on elus saavutanud, on tänu Keskerakonnale. „Siis ma küsin, et kes on see müstiline Keskerakond,“ sõnas Veidemann. „See ei ole nii lihtne, isegi Keskerakonna puhul, et nii kõik hea kui halb on saanud võimalikuks ainult tänu erakonna esimehele.“

Järelikult on Veidemanni sõnul nendel inimestel, kes sealt täna on lahkunud, olnud Keskerakonna palge kujundamisel oma roll. Ja see ei puuduta Veidemanni sõnul ainult Keskerakonda.

Veidemann meenutas, et kunagi tuli Edgar Savisaar suurde poliitikasse artikliga „Võitlus mõtteviisi pärast“ (Aastal 1987 ajakirjas Vikerkaar). „Kui meil on täna põhjust oodata suuri muutusi Eesti poliitikas, siis peab muutuma mõtteviis,“ rääkis Veidemann.

Poliitik ei tohi olla erakonna vang

Erakonnad ei pea Veidemanni sõnul olema kõrtsid, kuhu raske saapaga uksele põrutades kõnnitaks sisse ja välja nagu tuju tuleb. Samal ajal ei tohi ükski poliitik olla ka erakonna vang, sest siis ta hakkab käituma ka nagu vang. „Ma ei ole vangimajas istunud, aga olen palju vaadanud filme ja mulle tundub, et vangid käituvad teisiti kui vabaduses olevad inimesed,“ kõneles ta. „Sellele tasub tänasel päeval Eesti poliitika üle arutades mõelda.“

Sotsiaaldemokraatide hulka kuuluv Veidemann meenutas üht poliitika kuldreeglit, et poliitikas on kõige suuremad konkurendid ikkagi kõige lähemad võitluskaaslased. Poliitika tegemise kunst on tema sõnul aga see, et ühiseid huve silmas pidades kaitsta ka oma huve.

Arengupartei kogemus

Veidemann tõdes, et Keskerakonna pereheitmiste puhul on alati meenutatud Arenguparteid. Veidemanni sõnul oli toona arutlusel kolm võimalust, mille vahel ilmselt ka tänastel lahkujatel valida.

Esimene võimalus oli ja on lahkuda riigikogust, sest parlamenti pääsemine on Eesti seotud erakondade nimekirjadega. Sel juhul on küsimuseks, kas valimisprotsessis esindati Edgar Savisaart või valimisprogrammi.

Teiseks valikuks Veidemanni sõnul liitumine mõne teise erakonnaga. „Küsisin, kas meie hulgas on neid, kes sooviksid liituda mõne olemasoleva erakonnaga ja kolmas võimalus oli luua uus erakond,“ meenutas Veidemann. „Tookord oli absoluutses ülekaalus kolmas variant.“

Veidemann meenutas, et uut parteid, mis sai nimeks Arengupartei, hakati tões ja vaimus ka tegema ehkki partei asutamiseks kehtis juba tuhande liikme nõue. „Aga olemasolevad parteid ei olnud huvitatud sellest, et tuleks juurde veel üks konkurent,“ kõneles Veidemann. „Kui enne räägiti meist kui mõistlikust ja tublist osast Keskerakonnas, kes mõtleb kainelt ja tegutseb õigesti, siis kui olime sealt lahkunud, olime uuesti alguses tagasi.“

Veidemann pidas võimalikuks, et ta kunagi oma memuaarides kirjutab sellest, kuidas üks tuntud poliitik ütles Arengupartei asutajatele, et uuest erakonnast ei saa asja. Seesama tuntud poliitik oli tema sõnul ka inimene, kes õige pea hakkas tegema koostööd Edgar Savisaarega, vaatamata sellele, et lindiskandaali ajal tundus võimatu, et need kaks meest võiksid kunagi koostööd teha.

Edasi viib isiklik motivatsioon

„Praktika on selline, et lahkujatele osutatakse ka kui reeturitele,“ kõneles Veidemann. „Edasi tasub üritada nendel, kes tunnevad, et nad teisiti ei saa ja see on nende jaoks ka põhimõtteline küsimus.“

Hinnates täna Keskerakonnast lahkujaid, tõi Veidemann välja neist mõne pikaajalise poliitilise kogemuse. „Kui vaadata nende inimeste poliitilist kogemust ja tegevust, võib arvata, et mõned neist on ka väsinud ja tüdinud,“ rääkis ta. „Loosung, et tuleb anda teed noortele, kõneleb vanemate olijate uuesti alustamise vastu.“

Ta lisas, et pensionieale lähenejatel on ka poliitikamaastikul tegutsemise ajal kogunenud suur kogemus, mille kaotsiminekust oleks kahju. Samas oleks sellest kogemusest huvitatud nii mõnigi teine erakond.

„Kõige olulisem on ikka nende inimeste igaühe motivatsioon,“ lausus ta. „Kui on tegemist väga suure kibestumisega, siis võib see kibestumus tulla kaasa järgmistesse tegemistesse, aga see pole poliitikas kunagi hea.“

Riigikogust ei lahku

Veidemann oli arvamusel, et Keskerakonnast lahkujad siiski ei lahku riigikogust. „Ma arvan, et nad ei tee seda, sest meie seadusandlus on selline, et pärast valituks osutumist on riigikogu liige formaaljuriidiliselt iseseisev,“ tõdes ta.

Teisest küljest jälle on riigikogu liikmed saanud riigikogusse erakonna toel. „Ka see on suur arutluse teema, kuivõrd parlamendi liikmed on avalikkuse esindajad ja kuivõrd nad on parteisõdurid?“ tõi Veidemann välja olulise punkti. Kui valitseb seisukoht, et erakonnast välja astujad peavad astuma välja ka riigikogust, siis on Veidemanni sõnul õigustatud ka valimistel erakonna valimine, mitte persoonide valimine. „Näiteks kui erakonnast astub välja viis saadikut, siis asemele tuleb viis uut parteisõdurit,“ sõnastas ta näite. „Mida kallis valija ikkagi näha tahab - kas truudust aadetele või truudust erakonna juhile? „

Veidemanni sõnul tulekski sellistel hetkedel, kui ühe partei probleemid kasvavad suuremaks kui erakond ise, neid küsimusi ka valijatel endale esitada. „Kas me leiame, et need inimesed, kes täna tahavad ära minna, on reeturid ja kui ma olen oma hääle erakonnale andnud, siis tulgu sinna ükskõik kes?“ kõneles Veidemann küsimustest, mille üle ühiskonnal tasub rahulikult arutada. Täna välja astunud inimesed on lihtsalt arutelu ajendiks.

Veidemanni sõnul tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et erakonnadki muutuvad. Suured muutused on toimunud nii Reformierakonnas kui IRLis.