Karen Drambjani rünnaku eesmärk jäi selgusetuks
Kriminaalmenetluse käigus leidis kinnitust, et möödunud aasta 11. augustil kell 15.06 relvaähvardusel kaitseministeeriumi tunginud ning seal inimesi tulistanud ja lõhkeseadeldisi õhkinud Karen Drambjan tegutses ettevalmistusest kuni teostuseni üksinda. Uurimise käigus kogutud andmetest ei nähtu, et tal oleks olnud kaasosalisi või mõttekaaslasi.
Drambjan kasutas kaitseministeeriumi ründamiseks nõuetekohaselt registreeritud püstolit Bernadelli ja oma elukohas käepärastest vahenditest valmistatud lõhkeseadeldisi, mis lähikontaktis olid ka eluohtlikud. Nendes kasutatud aine oli kergesti kättesaadav ja nende valmistamine ei nõudnud eriteadmisi.
Rünnaku lõplik eesmärk jäi uurimise käigus selgusetuks. Tõendite kohaselt ei väljendanud Drambjan soovi minna mõne konkreetse isiku juurde, kuid kinnitust leidis tema plaan tungida kaugemale kaitseministeeriumi siseruumidesse. Tunnistajate ütlustest nähtub, et üks rünnaku motiive võis olla Drambjani soov endale tähelepanu tõmmata, mis andnuks talle võimaluse oma ideid ja vaateid laiemalt levitada. Enda tutvus- ja sõpruskonnas ei leidnud Drambjan oma Eesti rahvuspoliitikat kritiseerinud äärmuslikele seisukohtadele toetust.
Ekspertiiside, tunnistajate ütluste ja videosalvestistega on kindlaks tehtud, et Drambjan tulistas rünnaku käigus kõigepealt kaitseministeeriumis tööülesandeid täitnud relvastamata inimeste ja hiljem ka politseiametnike suunas. Kaks politseiametnikku said Drambjani lasust tabamuse, kuid tänu kaitsevarustusele said mõlemad teenistust jätkata. Karen Drambjan hukkus ajavahemikul 17.19-17.28 toimunud tulevahetuses politseinikega.
Rünnaku asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalasi lõpetati pärast kohtueelse menetluse läbiviimist, sest kahtlustatav Karen Drambjan on surnud ja uurimise käigus kogutud info põhjal ei saa järeldada, et tal oleks olnud kaasosalisi.
Kriminaalmenetluse viis läbi kaitsepolitseiamet ja seda juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
