"Meil Rocca al Mares käib 12. aasta," rääkis Tamjärv. "Iga koolil on kohustus oma tegevust mõtestada: kui 10 aastat täis sai, mõtlesime, mis me oleme saavutanud, kuhu me oleme välja jõudnud ja kuhu me ei ole jõudnud. Leidsime, et säilitamist väärib rõhutatult arengule keskendunud kontseptsioon - arenguvestlused, klassil on kaks klassijuhatajat, e-arenguvestlus jne. Et hindamiseks numbrid ei ole kõige parem tee ning väärtuste väärtustamine on oluline. Siis mõtlesime, et mida järgmiseks ründama hakata."

"Jõudsime tagasi kahe probleemipuntrani: kui meid sunnitakse midagi õppima, siis on õppimine üks igavene vaev ja tulemus on kas kesine, null või isegi negatiivne, kui teema vastu vastumeelsus tekib," rääkis Hannes Tamjärv. "Ning teist pidi - kui meil on huvi, siis me ei pane õppimist üldse tähele, me ei tunne seda vaeva. Ma arvan, et igal 8. klassi poisil on oma lemmiklaulja laulusõnad peas - aga katsu sa 10realist vene keele luuletust panna pähe õppima - sellel luuletusel väga palju võimalusi ei ole."

Tamjärve sõnade kohaselt on vaja lapsele läheneda individuaalsemalt. "30 õpilasega klassis ei ole see võimalik, kuigi on lapsi, kes on valmis õppima igasugustes tingimustes, kuid neid näiteid kasutatakse üle," märkis Tamjärv. "Me oleme oma lähenemise nimetanud huvimeelseks kooliks - ehk emakeele päeva silmas pidades oleme andnud ilusama nime: õhinapõhine õpe."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena