Meenutage enda kooliaega – kui palju tuli õppida asju, mida hilisemas elus pole kordagi vaja läinud? Kuidas märkimisväärne osa õpitust tundus mõttetu ja võttis ära koolis käimise isu? Olgu kuidas oli, faktid räägivad selget keelt – PISA testide järgi on Eesti lapsed peaaegu geniaalsed, aga erinevalt Lääne lastest, ei meeldi Eestis lastele koolis käia.

Seega on ju õigustatud küsimus, miks sunnitakse lapsi 9 või 12 aastat käima kuskil, kus nad ei taha olla, et nõuda neilt teadmisi, mida on liiga palju, mille õpetamise meetod on jäänud ajale jalgu ja mis lapsi ei huvita.

Ja just see viimane on oluline, sest kui kogu ülejäänud maailm on vahepeal edasi liikunud, toimub koolielu ju ikka sama moodi, nagu aastakümneid tagasi – õhinapõhisust ei kuskil, tuupimist aga aina enam ja enam. Nii polegi äkki kõik probleemid kinni „tänapäeva noortes“, vaid hoopis „eilastes pedagoogides ja iganenud koolisüsteemis“?

Ehk võiks selle asemel, et üritada 12 aasta materjali 9 aastaga laste kõrvade vahele toppida, kutsuda õpetama inimesi, kes pole kutselt pedagoogid, kuid kes teeksid oma tööd õhinaga ja missioonitundest. Noored kooli teeb selles osas väga tänuväärset tööd ja loodetavasti väheneb seeläbi õpilaste seas tunne, et kool on koht, kus tuleb käia ainult punkte jahtimas, nagu mõnes poes. Ja äkki pole liiast loota, et see annab veidi laiema silmaringi ning vähendab nende laste hulka, kes pole koolis õnnelikud.

Kuigi praegu tundub haridusreform keskenduvat peamiselt majadele ja õpetajate palkadele, siis tundub, et võib juhtuda, et kunagi jõutakse ka sisuliste küsimusteni. Ja siis võiks juhinduda paarist lihtsast ideest – esiteks tuleb lastele jätta alles nende lapsepõlv, teiseks on aineid, kus jõutakse inimkonna teadmisi õpetades kõigest eelmise või üle-eelmise sajandi tasemele ning nii see võikski jääda, kolmandaks ei maksa õppekava koostades hulluks minna, sest põhjalike teadmiste omandamiseks on ikkagi kutse- või ülikoolid.

Lõpetuseks - just nii: „Aitab tuupimisest, tahame õhinapõhist kooli,“ ütleksid õpilased. Kui keegi neilt küsiks...

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena