Rootsi uurijad: laevaõnnetustest pääsevad tugevaimad, Titanic oli erand
Naiste ja laste päästmine uppuvast laevast esimesena on müüt, väidavad Rootsi Uppsala ülikooli teadlased Mikael Elinder ja Oscar Erixson, kes on uurinud 18 märkimisväärse laevaõnnetuse sündmusi aastatest 1852-2011. Nendes õnnetustes hukkus kokku 15 000 inimest.
Uurimistulemuste järgi pääsevad laevaõnnetustest suurema tõenäosusega meekonnaliikmed ja reisijatest mehed, vahendab Helsingin Sanomat.
Seda reeglit kinnitav erand on luksuslaev Titanic, kust pääses rohkem naisi kui mehi. Uurijate sõnul on sada aastat tagasi toimunud õnnetus kujundanud tugevalt järeltulevate põlvede ettekujutust inimeste käitumisest katastroofiolukorras.
„Õnnetuse korral ootame me, et järgitakse teatud sotsiaalseid norme: meeskond aitab reisijaid ning naised ja lapsed päästetakse esimesena. Aga meie uurimistulemuste järgi pääsevad kaptenid ja meeskonnaliikmed märkimisväärselt tõenäolisemalt kui reisijad. Naised ja lapsed hukkuvad tõenäolisemalt kui mehed,“ ütles Elinder ajalehele Uppsala Nya Tidningen.
Jaanuaris Itaalias toimunud laevaõnnetuse järel kritiseeriti kapteni põgenemist uppuvalt laevalt teravalt.
„Kapteni käitumine Costa Concordial ei ole erand, vaid suhteliselt tavaline käitumine laevaõnnetuste puhul,“ ütles Elinder Dagens Nyheterile.
Uurijate sõnul ei tulenenud naiste pääsemine Titanicult Briti džentelmenlikkusest. Küsimus oli pigem selles, et kapten ähvardas maha lasta need mehed, kes üritasid enne naisi ja lapsi päästepaatidesse ronida.
„Uurimistulemused näitavad, et kõige paremini jäävad ellu need, kellel on parimad eeldused. Igaüks üritab enne päästa iseennast kui aidata teisi. Inimesed üritavad maksimaliseerida oma kasu ka katastroofiolukorras,“ nentis majandusteadlane Elinder.
